Radioaktiivuse kasutamisvõimalused
,,löövad" lämmastiku aatomist välja prootoni ehk vesiniku aatomi tuuma. Selle
reageerimisel hapnikuga moodustub süsihappegaas, milles tavalise süsiniku aatomi
(massiarv 12) asemel on radioaktiivne süsinik (massiarv 14). See seguneb
atmosfääri alumistes kihtides tavalise süsihappegaasiga ja osaleb koos sellega
süsinikuringes - taimedes tekib päikeseenergia toimel orgaaniline aine (fotosüntees),
mis satub kõigisse taimtoidulistesse ja edasi juba nendest toituvaisse
organismidesse. Selgroogsete puhul ladestub süsinik peamiselt luudes, kasvavates
puudes aga selle viimase aasta kasvukihis, nn. aastarõngas. Sisemistesse kihtidesse
seda enam ei satu.
Organismide surmaga lakkab süsiniku ladestumine ja hakkab tiksuma "radioaktiivne
kell", mis mõõdab radioaktiivse süsiniku vähenemist orgaanilises aines. Lähtudes
süsiniku poolestusajast on tuletatud nn. süsinikuaasta, mis näitab radioaktiivse
annaabi.ee 
