hakkavad: d)hukkuma 3. Samal ajal territooriumis elavad kõigi liikide populatsioonid moodustavad: d)biotsönoosi 4. Herbivoorid on alati toiduahela: b)esimese astme tarbijateks 5. Puuhalul kasvav seen on toiduahela: d)lagundaja 6. Populatsiooni arvukus näitab: c)ühe populatsiooni isendite arvu 7. Ökosüsteemiiseregulatsioon tuleneb peamiselt: d)toitumissuhetest 8. Kahanevas populatsioonis on: b)suremus suurem kui sündimus Täida lüngad: 1. Ökoloogilise teguri intensiivsust, mis avaldab organismi arengule kõige soodsamat toimet, nimetatakse OPTIMUMIKS 2. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide KOOSSEIS ja ARVUKUS säilivad pikema aja jooksul stabiilsena. 3. Organismite vastastikku kasulikku kooselu nimetatakse SÜMBIOOSIKS 4
Tippkiskjad on alati ökol. püramiidi tipus. Lindude ränded on tingitud toidupuudusest. Ökol. teguri intensiivsuse aste ületab ülemise taluvusläve, isendid hukkuvad. Samal terr. kõigi liikide popul. mood. biotsönoosi. Herbivoodid on alati toiduahela esimese astme tarbijateks. Puuhalul kasvav seen on toiduahela lagundaja. Populatsiooni arvukus näitab ühe populatsiooni isendite arvu. Ökosüsteemi iseregulatsioon tuleneb peamiselt toitumissuhetest. Kahanevas popul.s on suremus suurem kui sündivus. Ökoloogilise teguri intensiivsust, mis avaldab org arengule kõige soodsamat toimet nim optimumiks. Ökosüsteem on iseregulaaruv süsteem, millesse kuuluvate popul arvukus ja koosseis säilivad pikema aja jooksul stabiilsetena. Org vastastikku kasulik kooselu nim sümbioosiks. Ökosüsteemi elusosa nim biotsönoos, eluta osa ökotoop Nii taimedest kui loomadest toituvaid org nim omnivoor.
-) Kui ristikhein on toiduks jänesele, siis on ta toiduahela: produtsent. -) Kui tihane/pääsuke toitub sääsest, siis ta on toiduahela: sekundaarne konsument. -) Linnupesades elavad koid on: kommensiaalid. -) Metsas elavad kiskjad on: konkutendid. -) Ristämbliku ja toakärbse vaheline suhe on: karnivooria. -) Samal territooriumil elavad kõigi liikide populatsioonid moodustavad: biotsönoosi. -) Ökosüsteemi iseregulatsioon tuleneb peamiselt: toitumissuhetest. * 4. Osa Täitke lünk sobiva sõnaga (1p lause, mitte lünga kohta) -) Fotoperiodism on organismide reageerimine öö ja päeva pikkusele. -) Hävimisohus on eelkõige väikse arvukuse ja väikse areaaliga liigid. -) Igal liigil on oma levila ehk areaal. -) Looduskaitseala üldiseks eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. -) Osa nitraate ja nitriteid võib bakterite abil muundada õhulämmastikuks. Põhiliselt toimub see
maade rahvad, loomadest must-toonekurg, panda, jääkaru). Populatsiooni, mille sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nimetatakse stabiilseks populatsiooniks (näiteks Rootsi, Norra) 7. Populatsiooni arvukuse ulatuslikke perioodilisi muutusi nimetatakse populatsioonilaineteks. Näiteks kiskja (ilves) ja saaklooma (valge jänes) populatsioonide arvukus on teineteisest sõltuvuses populatsioonilained tulenevad nende liikide omavahelistest toitumissuhetest. 8. Ökosüsteemi troofilistest tasemetest võib koostada ökoloogilise püramiidi. Iga järgmise astme tarbijate biomass ja selles sisalduv energia on eelmise taseme omast ligikaudu 10 korda väiksem. 5000 kg tootjad (rohelised taimed) -> 500 kg I astme tarbijaid (rohutirtsud) -> 50 kg II astme tarbijaid (hiired) -> 5 kg III kolmanda astme tarbijaid (maod) 9. Iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist (ja selles sisalduvast energiast)
o Lindude ränded on eelkõige tingitud toidupuudusest o Kui ökoloogilise teguri intensiivsuse aste ületab ülemise taluvusläve, liigi isendid hakkavad hukkuma. o Samal territooriumil elavad kõigi liikide populatsioonid moodustavad biotösnoosi. o Herbivoorid on alati toiduahela I astme tarbijateks. o Puuhalul kasvav seen on toiduahela lagundaja. o Populatsiooni arvukus näitab ühe populatsiooni isendite arvu o Ökosüsteemi iseregulatsioon tuleneb peamiselt toitumissuhetest. o Kahanevas populatsioonis on suremus suurem kui sündimus o Ökoloogilise teguri intensiivsust, mis avaldab organismi arengule kõige soodsamat toimet, nim optimumiks. o Ökosüsteem on isereguleeriv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide arvukus ja asustustihedus säilivad pikema aja jooksul stabiilsena. o Organismide vastastikku kasulikku kooselu nim sümbioosiks o Ökosüsteemi elus osa nim biotsönoosiks ja eluta osa ökotoobiks.
astme tarbijateks, d) lagundajateks 13. Puuhalul kasvav seen on toiduahela: a) tootja, b) esimese astme tarbija, c) teise astme tarbija, d) lagundaja 14. Populatsiooni arvukus näitab: a) ühe liigi isendite arvu, b) ühe liigi populatsioonide arvu, c) ühe populatsiooni isendite arvu, d) ühe ökosüsteemi populatsioonide arvu 15. Ökosüsteemi iseregulatsioon tuleb peamiselt a) abiootilistest teguritest, b) kliimateguritest, c) ökoloogilisest amplituudist, d) toitumissuhetest 16. Kahanevas populatsioonis on: a) sündimus suurem kui suremus, b) suremus suurem kui sündimus, c) sündimus ja suremus võrdsed, d) sündimus ja suremus puuduvad Sobiv sõna lünka 17. Ökoloogilise teguri intensiivsust, mis avaldab organismi arengule kõige soodsamat toimet, nimetatakse optimumiks. 18. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus säilivad pikema aja jooksul stabiilsena. 19
y toob näiteid sümbioosi tähtsusest eri organismirühmadel; y hindab konkurentsi piiravat ja arendavat mõju populatsioonidele; y toob parasitismi näiteid; y analüüsib toitumissuhteid herbivooria, kiskluse ja omnivooria korral; y teeb järeldusi biootiliste tegurite toimest lähtudes organismide kooseluvormidest; y toob näiteid eri populatsioonidest; y seostab ökosüsteemi struktuuri selles valitsevate toitumissuhetega; y koostab ja analüüsib skemaatilisi jooniseid ja mõistekaarte toitumissuhetest ökosüsteemis; y selgitab iseregulatsiooni kujunemist ökosüsteemis; y analüüsib populatsioonide dünaamikat väljendavaid graafikuid; y uurib arvutimudeli abil ökoloogiliste tegurite mõju populatsioonide arvule ja arvukusele; y hindab antropogeensete tegurite mõju ökosüsteemi tasakaalu muutustele; y rakendab ökoloogilise püramiidi reeglit ülesannete lahendamisel; y koostab ja analüüsib biosfääri läbiva energiavoo muutuste skemaatilisi jooniseid;
astme tarbijateks, d) lagundajateks 13. Puuhalul kasvav seen on toiduahela: a) tootja, b) esimese astme tarbija, c) teise astme tarbija, d) lagundaja 14. Populatsiooni arvukus näitab: a) ühe liigi isendite arvu, b) ühe liigi populatsioonide arvu, c) ühe populatsiooni isendite arvu, d) ühe ökosüsteemi populatsioonide arvu 15. Ökosüsteemi iseregulatsioon tuleb peamiselt a) abiootilistest teguritest, b) kliimateguritest, c) ökoloogilisest amplituudist, d) toitumissuhetest 16. Kahanevas populatsioonis on: a) sündimus suurem kui suremus, b) suremus suurem kui sündimus, c) sündimus ja suremus võrdsed, d) sündimus ja suremus puuduvad Sobiv sõna lünka. 17. Ökoloogilise teguri intensiivsust, mis avaldab organismi arengule kõige soodsamat toimet, nimetatakse optimumiks. 18. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus säilivad pikema aja jooksul stabiilsena. 19
annaabi.ee 
