· Kommensalism- Erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu.(samblik ja puu) · Herbivooria- Taimtoidulise looma ehk herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe (rohttaimed, võrsed, oksad ja põder) 4) · Toiduahel- Toitumisseoste alusel reastatud organismid( · karjamaa tüüpi toiduahel, laguahel ehk detriitahel,nugiahel ehk parasiittoiduahel) · Toiduvõrgustik- toitumissuhete võrk, kogum biotsönoosis või bioomis põimuvaid toiduahelaid (skeemidel kujutatakse arvukamaid ja/või ökosüsteemi seisukohast olulisimaid liike) 5) · Produtsendid- ehk tootjad on organismid, kes anorgaanilistest ainetest sünteesivad orgaanilisi aineid. Produtsendid on kõikide ökosüsteemide toiduahelate esimesteks lülideks · Konsumendid- ehk tarbijad on organismid, kes otse või kaudselt toituvad muudest
Ta ju ometigi ei söö neid?". 1. Mil viisil on aia tiguderohkus seotud seal luusimas käiva rebasega? Põhjenda oma vastust! Aias võib-olla see loom keda rebane tahab, linnud ja siilid söövad tigusid ja siis rebane tahab linde ja siile kätte saada, et neid ära süüa. Järgnevatele küsimustele vastamiseks kasuta mudelit. Vali ülesande tüüp ,,Ahel". Jaga organismid tootjateks ja tarbijateks ning pane nad joonisele paika. Seejärel seosta organismid toitumissuhete alusel nooltega. Seoste kinnitamiseks klõpsa ,,Kinnita". Koosta 5 toiduahelat. Pane koostatud toiduahelad tabelisse kirja! Toiduahel Tootja I astme tarbija II astme tarbija 1. Kerahein Varblane Rebane 2. Ristik Röövik Hiir 3. Ristik Tigu Siil 4
Ta ju ometigi ei söö neid?“. 1. Mil viisil on aia tiguderohkus seotud seal luusimas käiva rebasega? Põhjenda oma vastust! Aias võib-olla see loom keda rebane tahab, linnud ja siilid söövad tigusid ja siis rebane tahab linde ja siile kätte saada, et neid ära süüa. Järgnevatele küsimustele vastamiseks kasuta mudelit. Vali ülesande tüüp „Ahel“. Jaga organismid tootjateks ja tarbijateks ning pane nad joonisele paika. Seejärel seosta organismid toitumissuhete alusel nooltega. Seoste kinnitamiseks klõpsa „Kinnita“. Koosta 5 toiduahelat. Pane koostatud toiduahelad tabelisse kirja! Toiduahel Tootja I astme tarbija II astme tarbija 1. kerahein röövik siil 2. nõges tigu siil 3. kerahein jänes ilves 4
Lämmastiku sidumine Looduslikult toimub lämmastiku sidumine atmosfäärist nt liblikõieliste taimede juurtel sümbiootiliselt elavate mügarbakterite abiga. Taimed ise ei ole võimelised atmosfäärist N omastama. ÖKOSÜSTEEM ÖS funktsionaalne süsteem, mille moodustavad organismid ja neid ümbritsevad keskkonnatingimused ning nendevahelised seosed. ÖS on isereguleeriv ja arenev tervik. Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga Ökosüsteem võib olla nii suur kui väga väike Maastik on ümbrus, kus toimub sotsiaalne ja majanduslik tegevus, mis loob aluse tunnete, emotsioonide ja taju raamistikule Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga Ökosüsteem võib olla nii suur kui väga väike Maastik on ümbrus,
ÖKOSÜSTEEM Kristin Kaimer Ökosüsteem ● Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. ● Termini "ökosüsteem" moodustas inglise florist Arthur Roy Clapham 1930. aastate alul, mõiste võeti laiemalt kasutusse taimeökoloog Arthur Tansley tööde kaudu alates 1935. aastast. Ökosüsteem biotsönoos ehk elukooslus ökotoop ehk elukeskkond ● taimekooslused
omnivoorid. Tootjad Lagundajad Fotosünteesivad Enamasti seened ja taimed. Toodavad bakterid. orgaanilisi Lagundavad surnud ühendeid organisme → toitained fotosünteesi tootjatele. käigus. Oluline lüli Toiduahelate Toiduahel Organismide järjestus toitumissuhete alusel. Energia ja ained liiguvad ökosüsteemis toiduahela kaudu. Toiduvõrk Ökosüsteemis omavahel põimuvad toiduahelad. Ökosüsteemi tasakaal • Ökosüsteem on isereguleeruv. • Ökosüsteemi tasakaalu võivad häirida haigused, looduskatastroofid, keskkonnatingimuste muutused ja inimmõju. Populatsioonilained Ökosüsteemi tasakaal • Mida suurem on ökosüsteem, seda raskem on tasakaalu rikkuda. • Liigivaesed ökosüsteemid on tundlikumad
Bioloogia kontrolltöö materjal Ökosüsteem ja seda iseloomustavad näitajad Ökosüsteem on isereguleeruv tasakaalustatud tervik, kus toiduahelate ja aineringete kaudu on omavahel seotud organismid ja neid ümbritsev keskkond. Ökosüsteemi iseloomustavad näitajad: 1. Ökosüsteemi liigiline koosseis 2. Liigi rikkus (erinevate liikide arv) 3. Dominant-liik, mille populatsioon ökosüsteemis on kõige arvukam. 4. Produktiivsus – ehk tootlikkus biomassi (taimede) juurdekasv aja jooksul. Toitumissuhete põhjal organismide jaotamine Toitumissuhted ökosüsteemis: Toitumissuhete põhjal jaotatakse orgnismid troofilistele tasemetele: Troofiline tase - iga järgneva toiduahela lüli 1 Tootjad ehk produtsendid Toodavad orgaanilist ainet kogu ökosüsteemi jaoks näiteks: taimed, vetikad - fotosüntees 2 Tarbijad ehk konsumendid Tarbivad taimede poolt toodetud orgaanilist ainet a) esimese astme tarbijad ehk primaarsed konsumendid (taimtoidulised loomad)
12. Vastaküsimustele- a) Mille poolest erinevad toiduahel ja toiduvõrgustik? b) Millised on ökoloogia peamised uurimisvaldkonnad ja uurimisprobleemid? c) Milles seisneb ökosüsteemide terviklikkus? d) Millised tegurid võivad mõjutada ökosüsteemides valitsevat tasakaalu? e) Mida mõeldakse aineringete all? a) Toiduahelas on reastatud toitumissuhete alusel organismide jada, toiduvõrgustik on moodustunud omavahel põimunud toiduahelatest, kus näidatakse aine ja energia liikumist. b) Ökoloogia peamised uurimisvaldkonnad on organismidevahelised suhted, aineringed ja kuidas nende muutused mõjutavad organisme, eluta keskkonna mõju elusolenditele, populatsioonide arvukuse muutumise põhjused ning nende muutuste tagajärjed.
http://www.abiks.pri.ee Abioot.tegurid eluta looduse tegurid:temp,valgus,niiskus,tuul. Antropogeenne tegur inimtegevusest tulenev mõju loodusele. Areaal e. levila, mis on igal liigil. Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum. Bioot.tegurid eluslooduse tegurid(tulenevad organ. kooseksisteerimisest):sümbioos,kisklus. Biosfäär maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Biotehnoloogia organismidele omastele protsessidele põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete saamiseks tehistingimustes. Destruent e. lagundaja lagundab kõigi talle eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet mineraalseks. Elukooslus omavahel seotud organismide kogum, mis asustab elutingimuselt enamvähem ühtlast ala ökotoopi. Fotoperiotismorganismide reaktsioon ööpäevase valgusja pimedusperioodi muutumisele. Herbivooria taime ja taimtoidulise looma toitumissuhe. Kisklus röövlooma ja...
Troofilised tasemed bioloogilises aineringluses Helena Teras Sissejuhatus Toitumissuhete alusel liigitatakse organismid troofilistele tasemetele. Ühele tasemele kuuluvad organismid, kes tarvitavad toiduks ühepalju olulisi muundumisi läbi teinud ainet. I tase tootjad ehk produtsendid Rohelised taimed Toodavad orgaanilisit ainet Kasutavad mineraalseid toitained, vett, päikesekiirguse energiat II tase tarbijad ehk konsumendid Loomad, kes söövad teisi organisme Taimtoidulised loomad ehk herbivoorid 1.astme tarbijad
KOOSLUS · Kooslus (biotsönoos) kõik elusorganismid, kes elavad samal ajal samas paigas koos mingil piiritletud territooriumil · Sünökoloogia (community ecology) e koosluste ökoloogia uurib populatsioonide omavahelisi suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid ÖKOSÜSTEEM · Ökosüsteem abiootilise (eluta) ja biootilise (elus) keskkonna ühendus · Funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku BIOSFÄÄR · Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht · Biosfäär laiemas tähenduses - kogu Maa sfäär, milles võib leiduda organisme või nende elutegevuse jäänuseid, st summa kogu planeedi ökosüsteemidest ja elupaikadest MAA SFÄÄRID
olemine. Toidu võrk- looduslikus elupaigas omavahel põimuvad toiduahelad. Toitained- ained, mida on vaja organismi elutegevuseks. Tööstusjäätmed- tootmistegevuse tagajärjel tekkinud jäätmed. Vitamiinid- on eluks vajalikud ained, mida organism ise toota ei saa. Väetis-taimedele vajalike toitaineid sisaldav aine.Parandab taimede toitumist Ökoloogia- teadus, mis uurib organismide ja neid ümbritseva keskkonna suhteid Ökosüsteem- toitumissuhete kaudu seotud organismid ja neid ümbritsev keskkonna tegurite kompleks. Ökoturism- reisikorraldus, mis püiab parandada looduseja kultuuri mälestuse seisundidt
leht taimedel vi sda loomadel) elundkond - krgematel organismidel esinev sama funktsiooniga seotud elundite (organite) kogum. (nt. hingamiseludkond) organism - elav terviklik rakuline ssteem. (nt. taim, seen, loom) populatsioon - kik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitomispaigana hist geograafilist piirkonda. liik - kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsioonid. kossteem - isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu ksteisega seotud organismid koos neid mbritseva keskkonnaga. (nt. vesikeskkond) biosfr - elukond on Maad mbritsev elusloodust sisaldav kiht. 3. Elusolendite riigid: Taimed Loomad Seened Bakterid Algloomad 4. Bioloogia haruteadused ja nende uurimisobjektid: molekulaarbioloogia - geen, mutatsioon, rakk, replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon. rakubioloogia - rakkude ehitus ja talitus ehk elu avaldused. anatoomia - organismide ehitus.
Omnivoor segatoiduline loom Areaal leviala, territoorim, mida teatud liigi isendid asustavad Populatsioon selle moodustavad ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid Biotsönoos ühel territoorimil elavate eri liikide elukooslus Ökotoop biotsönoosi elukeskkond Ökosüsteem isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne Toiduahel moodustatakse toitumissuhete alusel reastatud organismidest (tootjad, tarbijad, lagundajad) Laguahel algab elutegevuse jääkidest või surnud organismidest ja lõpeb mikroorganismidega Toiduvõrgustik omavahel põimunud toiduahelate kogum Populatsioonilaine populatsiooni arvukuse perioodiline ajaline muutus Ökoloogiline tasakaal populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena Biosfäär Maa pinnakihtide ruumiosa, mis sisaldab elusorganisme Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum
bioloogilist mitmekesisust ehk elurikkust. Toitumissuhted kooslustes Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis on pikema aja jooksul stabiilne. Ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide omavahelised suhted avalduvad ilmekalt toitumissuhetes. Toitumissuhted moodustavad ökosüsteemis tsükli e. ringe: Tootjad Tarbijad Lagundajad Toitumissuhted Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Toitumissuhted Toiduvõrgustikuks nimetatakse omavahel põimunud toiduahelate kogumit. Ökosüsteemi iseregulatsioon Iga järgmine toiduahela lüli ehk toitumistase reguleerib eelmise arvukust. Kiskja ja saaklooma populatsiooni arvukus on teineteisest sõltuvuses. Populatsioon · Ühe liigi isendite rühm, mis asustab mingis ajaühikus mingit kindlat
9.Mükoloogia - on seeni uuriv teadusharu. 2.Mõisted Loodusseadus - on looduse nähtuste juures esinev seaduspärasus, mida kinnitavad lugematud vaatlused või katsed. Hüpotees - Teaduslik oletus, mille tõesus ei ole veel kindlaks tehtud. Populatsioon - Populatsioon ehk asurkond on rühm samast liigist organisme (isendeid), kes elavad ühisel territooriumil. Ökosüsteem - isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Biosfäär - Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. Biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri. Teaduslik fakt - Katse meetodil kindlaks tehtud asi. Rakk - elusorganismide väikseim ehituslik ja talituslik osa, mis on võimeline iseseisvalt kasvama ja paljunema. Biomolekul - molekul, mis moodustub organismis metabolismi käigus. Biomolekulid
(biotoobi) komponentide (mulla, kliima, kivimite) vastastikuseid suhteid ja olenevusi ning produktsiooni- ja mullatekkeprotsessis, energiavoos ja aineringeis toimuvaid muutusi./ looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus (biotsönoos) ja selle elupaiga (biotoobi, ökotoobi) eluta keskkond. 7. Biootiline kooslus - liikidevahelised seosed ning suhted, mis tekivad eri liiki isendite ühise asustusala tõttu ja nende liikide vaheliste kindlate toitumissuhete kehtestamisega. 8. Bioloogiline liik - on väikseim organismirühm, mis teiste liikidega ristumisel ei anna viljakaid järglasi. 9. Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. 10. Bioota e elustik- taimede, seente ja loomade kogum, mingi suure ala floora ja fauna. 11. Biotroof – lagundaja, täpsemalt parasiit. Organism, kes elab ja toitub parasiidina teist liiki organismil. 12. Detriitahel - laguahel, mis algab surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad
Nii taimetoitlastele, kiskjatele kui ka parasiitidele pole kasulik toiduobjekti populatsioone liigselt tarbides hävitada. Näiteks hundid jahivad kergemini tabatavaid loomi, st neid kes on haiged, vanad jne. Eestis kasvava käpalise kärbesõie õie välimus ja lõhn viib teatud putukad eksiteele ning isasputukad püüavad õiega paarituda, nii nad tolmeldavad taimi. Ökosüsteemid on terviklikud Ökosüsteem süsteem, milles toitumissuhete kaudu seotud organismid koos neid ümbritseva eluta keskkonnaga modustavad isereguleeruva areneva terviku. Kõige suurem ökosüsteem on Maa biosfäär. Biosfäär Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. Tootjad orgaanilist ainet sünteesivad rohelised taimed, vetikad ja autotroofsed bakterid, mis moodustavad toiduahela esimese lüli. Tarbijad organismid, kes otse või teiste organismide kaudu toituvad tootjate loodud ainest.
Populatsioonilained populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused. Stabiilne populatsioon populatsioon, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nii et arvukus püsib põlvest põlve. Sümbioos eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Tarbija (konsument) toiduahela lüli, kuhu kuuluv organism kasutab toiduks elusaid organisme; vastavalt asukohale toiduahelas eristatakse esimese, teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijaid. Toiduahel toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid. Toiduvõrk omavahel põimunud toiduahelate kogum ühes ökosüsteemis. Tootja (produtsent) toiduahela esimesse lülisse kuuluv autotroofne organism (taim, osa protistidest ja baktereist). Troofiline tase toiduahela lüli; eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid. Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, elada ja paljuneda.
kahanevaks: (Isendite arvukus langeb; suremus ületab sündivuse). mis on populatsioonilained? Mida nad kirjeldavad? Populatsiooni arvukuse muutused periooditi. Kiskja ja saaklooma arvukus on teineteisest sõltuvuses. millest koosneb ökosüsteem? Ökosüsteem koosneb biootilisest (elus) ja abiootilisest (eluta) loodusest mis on biotsönoos? biotsönoos ehk elukooslus. taimekooslused; seenekooslused; loomakooslused; mikroorganismide kooslus. mis on toiduahel? toiduahel on toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid Koosta 4-osaline toiduahel Kapsas-Kapsauss-Lind-Kass mis võib olla ökoloogilise tasakaalu muutuse põhjuseks? tasakaalu muutumist põhjustab looduse enda areng, mitmesugused loodusnähtused, mõned loomaliigid ja inimene. kuidas liiguvad ökosüsteemis ained ja energia? Aine liigub ökosüsteemis tsükliliselt, energia ühesuunaliselt mis on ökosüsteem? ökotoop? Ökotoop- elukeskkond
lagundaja (destruent) - surnud organismide koostisaineid lagundavheterotroome organism (bakter, seen, selgrootu loom). Toiduahela moodustavad omavahel toitumissuhtes olevad tootjad, tarbijad ja lagundajad. laguahel - toiduahel, mis algab elutegevuse jääkidest ja surnud organismidest ning lõpeb mikroorganismidega (seente, bakterite või protis-tidega). toiduvõrk - omavahel põimunud toiduahelate ko-gum ühes ökosüsteemis. toiduahel - toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid. troofiline tase - toiduahela lüli; eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid. populatsioonilained - populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused.ökoloogiline tasakaal-ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arvukuse pikaajaline stabiilsus. Biosfäär- Maa pinnakihtide ruumiosa, mis sisaldab elusorganisme. Bioom- samatüübiliste ökosüsteemide kogum (tundra, taiga jne)
Populatsiooni arvukus hte populatsiooni kuuluvate isendite arv Populatsiooni tihedus phe populatsiooni isendite arv pinnahiku kohta Populatsioonilained populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused Stabiilne Populatsioon populatsioon, milles sndimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nii et arvukus psib plvest plve Smbioos eri liiki organismie vastastikku kasulik kooseluvorm Tarbija toiduahela lli, kuhu kuuluv organism kasutab toiduks elusaid organisme Toiduahel toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid Ja destruendid Toiduvrk omavahel pimunud toiduahelate kogum hes kossteemis Tootja toiduahela esimesse llisse kuuluv autotroofne organism (taim, osa protistidest ja bakteritest) Troofiline tase toiduahela lli; eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid koloogiline amplituud koloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab elada, areneda ja paljuneda
häving. Ökoloogilise tasakaalu muutusi ja koosluste asendumist muutuste tõttu nimetatakse subsessiooniks. Populatsiooni lained ökosüsteemis Kuna erinevad ajaperioodid (aastad), võivad erineda suhteliselt suurtes piirides, ei ole kõikidele organismidele igal aastal elutegevuseks optimaalseid tingimusi. Nt kui mingi liigi elutingimused on antud aastal halvemad, siis liigi sigivus väheneb ja arvukus langeb. Toitumissuhete kaudu mõjutab mingi liigi arvukuse muutus teisi liike positiivselt või negatiivsellt sõltuvalt sellest, missuguse toitumisviisiga on vaadeldav liik. Seoses selliste ressursimuutustega, hakkavad kõikuma populatsioonide arvukused erinevate aastate lõikes. Selliseid kõikumisi nimetatakse populatsiooni laineteks. Troofilised tasemed Kõige üldisemalt võib organismid jagada nelja troofilise taseme vahel: 1. isetoitujad ehk autotroofid 2. taimetoidulised organismid 3
Ökoloogia – on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest Ökosüsteem – on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga Sünergism – on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju Keskkonnamahutavus e. kandevõime – populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid samal määral, kus need looduslikult uuenevad Elustrateegia – olulisemate kohastumiste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade (*konkurentsivõime *ebasoodsate olude talumine *populatsioonidünaamika laad)
uurivzoomass-kõikide loomade biomasstasakaal-surma ja lagunemisekoosmõjuteadus-tehnilinerevolutsioon-20.saj.keskpaik,töö kompleksneautomatiseerimine,uute energialiikide avastamine ja kasutamine,uutematerjalide loomine tehnokraatia-eirab loodusteaduse arvestamist keskkonnakaitses.inimene on tehnika jaoxtoiduvõrk-toitumissuunete võrk,omavahel põimunud toiduahelate kogumökotoksikoloogiateadus,mis tegeleb mürkide muutumise ja mõjuga looduses ökosüsteemfunktsionaalne süsteem,milles toitumissuhete kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku ökoton-siirdevöönd ökotoop-taimekosluse kasvukohtaaljohhini reegel-seaduspärasus,mille kohaselt taimkatte liigiline koosseis oleneb mesorelje allen- imetajate kehast eemale ulatuvad kehaosad on külmas kliimas elavail liikidel suhteliselt lühikesed bergmann-püsisoojaste loomade
Traditsiooniliselt loetakse võõrliikideks alates teatud ajast levinud liike (taimede puhul loetakse piiriks 18. sajandi keskpaika, teiste liikide puhul 19. sajandi lõppu). Ökoloogiline koridor ühendustee elupaigalaikude vahel, mis hõlbustab looma- ja taimeliikide isendite liikumist toitumis-, paljunemis- ja puhkealade vahel ning võimaldab liikidel levida. Ökosüsteem - isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Ökosüsteemne lähenemine olemasolevate loodusvarade terviklik, optimaalne ja teaduspõhine kasutamine, loodusväärtusi märkimisväärselt kahjustamata, tagades ökosüsteemi erinevate osade toimimise nende väljakujunenud sõltuvussuhteid arvestades ning neid võimalikult vähe kahjustades.
Ökosüsteem on isereguleeruv tasakaalustatud tervik, kus toiduahelate ja aineringete kaudu on seotud elusorganismid ja eluta keskkond Eesti aladele on tavalised ökosüsteemid metsad ning osades kohtades ka sood ja rabad Sarnastest ökosüsteemidest moodustuvad bioomid → biosfäär (osad nendest on liigirikkamad) Ökosüsteemi iseloomustavad: 1. Liigirikkus 2. Ökosüsteemi produktiivsus (biomassi juurdekasv ajas) Toitumissuhted ökosüsteemis Toitumissuhete põhjal jagatakse ökosüsteemis organismid erinevatele troofilistele tasemetele Troofilised tasemed: 1. Tootjad (produtsendid) - Toodavad anorgaanilistest ühenditest (H2O, CO2) orgaanilisi ühendeid (glükoos) ehk viivad läbi fotosünteesi - Tootja on näiteks vetikas (maailmameres omab põhilist osa) 2. Tarbijad (konsumendid) - Kasutavad teiste elus organismide orgaanilisi ühendeid - 1
· III ja järgnevad tasemed zoofaagid · Toiduahelad jaotatakse: 1) karjamaa toiduahel (selle lõpus kiskahel); 2) laguahel e. detriitahel; 3) nugiahele e parasiittoiduahel · Laguahel toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmaseist tarbijaist ja lagundajaist ning lõpeb mikroobidega, kes lagundavad orgaanilise aine mineraliseerumiseni (anorgaaniliseks aineks) · Toiduahelad ökosüsteemides põimuvad omavahel ja moodustavad toiduvõrgustiku e toitumissuhete võrgustiku e konneksi · Konsortsium kogum organisme, keda toit või elupaik seostab mingi kindla taimega · Taim on neile orgaanilise aine lähteaine või substraat. Ökoloogiline püramiid · Ökoloogiline püramiid ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis; astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed. · Astme maht (pindala, laius) on võrdeline troofilise taseme organismide summaarse massi, arvu, energiasisalduse või mingi muu näitajaga.
Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab teatud piirkonna kõikide elusolendite populatsioone ja lisaks nendele füüsikalise ja keemilise keskkonna. Ökosüsteemi elusa osa komponendid täidavad kolme põhiülesannet: 1) Produtsendid ehk tootjad autotroofsed organismid ehk fotosünteesivõimalised taimed 2) Konsumendid ehk tarbijad heterotroofsed organismid, kes toituvad elusast orgaanilisest ainest
Parasitism- eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik Stabiilne populatsioon- populatsioon, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nii et arvukus püsib põlvest põlve Sümbioos- eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm Tarbija (konsument)- toiduahela lüli, kuhu kuuluv organism kasutab toiduks elusaid organisme; vastavalt asukohale toiduahelas eristatakse esimese, teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijaid Toiduahel- toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid Toiduvõrk- omavahel põimunud toiduahelate kogum ühes ökosüsteemis Tootja (produtsent)- toiduahela esimesse lülisse kuuluv autotroofne organism (taim, osa protistidest ja baktereist) Troofiline tase- toiduahela lüli; eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagunadajaid Ökoloogiline amplituud- ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, elada ja paljuneda
Konkurentsi esineb nii liigi sees kui ka eri liikide vahel. Sümbioos võib olla kahe vabalt elava organismi vahel või elab üks organism teise sees. Koloonialisuse eelis on parem kaitse vaenlaste vastu. Parasitismis elav parasiit elab peremehe arvel pikka aega ja kurnab teda, aga tavaliselt ta peremeest ei hävita, sest siis kaoks ära toiduallikas. Kisklus hõlmab ka putuktoiduliste ja lihasööjataimede toitumissuhteid. Toiduvõrgud annavad toitumissuhete kohta rohkem informatsiooni kui toiduahelad. Mida keerulisem on toiduvõrk, seda püsivam on ökosüsteem. Kui mõni liik ökosüsteemist kaob, võib kaduda ka ökoloogiline tasakaal. Elurikkust vaadeldakse kolmel tasandil: liigiline mitmekesisus, ökosüsteemide mitmekesisus, geneetiline mitmekesisus. Elurikkuse kasulikkus Looduses: Inimesele:
parasitism- eri liiki org-de kooseluvorm, ühele kasulik, teisele kahjulik populatsioon- ühist territooriumi asustavate samaliigiliste isendite kogum popul arvukus-ühte populatsiooni kuuluvate isendite kogum popul tihedus- ühe popul isendite arv pinnaühiku kohta populatsioonilained-popul arvukuse ulatuslikud perioodilised muudatused stabiilne popul-sündivus ja suremus on ajalises tasakaalus tarbija-toiduahela lüli, kuhu kuuluv org kasutab toiduks elusaid org; toiduahel-toitumissuhete alusel reastatud org jada toiduvõrk-omavahel põimunud toiduahelate kogumvühes ökosüsteemis tootja-toiduahela esimesse lülisse kuuluv autotroofne org. trofooniline tase-toiduahela lüli ökoloogiline amplituud-ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles org saab elada, paljuneda, areneda ökoloogiline tasakaal-ökosüsteemi kuuluvate popul arvukuse stabiilne tasakaal ökoloogiline t-org elutegevust mõjutav keskkonnategur ök. püs
Taimetoitlus (Taim ehk tootja süüakse ära tarbija poolt) Kisklus (Madalama astme loom süüakse ära kõrgema astme looma poolt, nt taimetoitlase sööb ära kiskja Parasitism Sümbioos Mutualism Kommensialism Koevolutsioon – Liigid kohastuvad elukeskkonnaga ja muutuvad, sõltudes samal ajal teineteisest 3. Toiduahelad ja toiduvõrgustik Toiduahel – Toitumissuhete alusel reastatud organismide jada Toiduvõrk – Ühe ökosüsteemi omavahel põimunud toiduahelad Tootjad vajavad anorgaanilist ainet, millest nad sünteesivad orgaanilist ainet tänu valgusele ja veele (fotosünteesi abil, kui valgust pole, võivad mõned taimed sünteesida ainet kemosünteesi abil), mis on toiduks herbivooridele ehk esimese astme tarbijatele. Herbivooridest toituvad kiskjad ehk teise astme tarbijad
Populatsioonilained populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused Sümbioos eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm Stabiilne populatsioon - populatsioon, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nii et arvukus püsib põlvest põlve Tarbija konsument, toiduahela lüli, kuhu kuuluv organism kasutab toiduks elusaid organisme, vastavalt asukohale toiduagelad eristatakse, esimese, teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijaid Toiduahel toitumissuhete alusel rastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid Toiduvõrk omavahel põimunud toiduahelate kogum ühes ökosüsteemis Tootja produtsent, toiduahela esimesse lülisse kuuluv autotroofne organism (taim, osa protistidest ja bakteritest) Troofiline tase toiduahela lüli, eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid. Ökoloogiline amplituud Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, elada ja paljuneda
Areaal territoorium, mida teatud liigi isendid asustavad. Populatsioon ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid. Populatsiooni arvukus populatsiooni kuuluvate isendite arv. Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu punnaühiku kohta. Biotsönoos ühel territooriumil elab paljude liikide populatsioone, mis koos moodustavad elukoosluse. Ökotoop - biotsönoos on seotud elukeskkonnaga Toiduahel moodustab toitumissuhete alusel reastatud organismid ( tootja, tarbija, lagundaja) Laguahel algab elutegevuse jääkidest või surnutest organismidest ning lõpeb mikroorganismidest. Toiduvõrk omavahel põimunud toiduahelate kogum Populatsiooni laine populatsiooni arvukuse perioodiline ajaline muutus. Troofiline tase järgmine toiduahela lüli. Ökoloogiline tasakaal populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena. Biosfäär maa pinnakihtide ruumiosa, mis sisaldab elusorganisme.
· Autotroofne organism organism, kes suudab eluks vajalikud orgaanilised ained sünteesida lihtsatest anorgaanilistest ühenditest kehavälise energia (valgusenergia) kaasabil. · Biogeotsönoos - looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus (biotsönoos) ja selle elupaiga (biotoobi, ökotoobi) eluta keskkond. · Biootiline kooslus - liikidevahelised seosed ning suhted, mis tekivad eri liiki isendite ühise asustusala tõttu ja nende liikide vaheliste kindlate toitumissuhete kehtestamisega. · Bioloogiline liik - on väikseim organismirühm, mis teiste liikidega ristumisel ei anna viljakaid järglasi. · Biosfäär suurim bioloogiline süsteem, mis sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga. · Bioota ehk elustik on mingi ala organismide kogum, elustik haarab nii fauna ja floora kui ka seenestiku ja mikrofloora. · Biotroof elusolend, kes saab vajalikud toitained teistest organismidest
Mida suurem on populatsiooni tihedus, seda pingelisem on seal konkurents. Biotsönoos Ühel territoorimul elavad paljud populatsioonid moodustavad elukoosluse. Ökotoob elukeskkond. Nii territoorium, kui ka abiootilised tegurid, mis on seotud biotsönoosiga. Ökosüsteem Isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Milliseid toitumissuhteid esineb ökosüsteemides? Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Selle moodustavad omavahel toitumissuhetes olevad tootjad (rohelised taimed), tarbijad(kasutavad toiduks teisi organimse) ja lagundajad (mikroorganismid ja seened). Laguahel algab elutegevuse jääkidest või surnud organismidest ning lõppeb mikroorganismidega. Toiduvõrk omavahel põimunud toiduahelate kogum. Milles seisneb ökosüsteemi iseregulatsioon? Iga järgmine toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelmise arvukust.
on osaliselt hävinud. Kiirem kui primaare suktsessioon. 45. STRATOSFÄÄR on atmosfäärikiht tropopausist kõrgemal. Ta paikneb kõrgusel 13-45 km. 46. SÜNERGISM on nähtus, kus kaks või enam mikroliiki saavad järjestikuste reaktsioonidega lagundada mingi raskesti omastatava ühendi või biosünteesida sellise ühendi, mida nad kumbki eraldi lagundada või sünteesida ei suuda. 47. TOIDUAHEL on toitumissuhete alusel reastatud organiside jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid. 48. TOIDUVÕRK omavahel seotud toiduahelad. 49. TROOFILINE TASE on toiduahela energiallikast olenev tase ökosüsteemis 50. TROPOSFÄÄR on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 8-18 km kõrgusele.
24. Diploidne kromosoomistik/Diploidsus - kromosoomikomplekti kahekordsus kromosoomistikus. 25. Kromosoomide ristsiire ehk krossingover - homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Tulemuseks on geenivahetus. 26. RNA liigid. RNA osaleb pärilikkuse avaldumises. Ribonukleiinhape- biopolümeer, mille monomeeriks on ribonukleotiidid. Eristatakse mRNA(informatsioon), tRNA(transport) ja rRNA(ribosoom) molekule. 27. Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela.Toiduahela moodustavad omavahel toitumissuhtes olevad tootjad, tarbijad, lagundajad. Rohelised taimed TOOTJAD, organismid, kes kasutavad teisi toiduks TARBIJAD 28. Taimerakkude põhiliseks iseärasuseks on nede ainuomaste organellide- plastiidide esinemine, anamik taimerakke on lisks rakumembraanile übr-ud tiheda rakukestaga. Samuti esineb vakuoole, mida loomerakus pole. 32. Fotoperiodism- reageerimine öö- ja päevapikkusele. 33
Populatsioon- Ühist territooriumi (levilat) asustavate samaliigiliste isendite kogum. Ökosüsteem- Isereguleeruv tervik, milles biotsönoos ja ökotoop on omavahel seotud aineringe kaudu, ökosüsteemi iseloomustab sellesse kuuluvate populatsioonide koosseisu ja arvukuse pikaajaline stabiilsus. Elukooslus- Ökosüsteemi elusosa. Ökotoop- Ökosüsteemi eluta osa. Biotsönoos- Ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid. Toiduahel- Toitumissuhete alusel reastatud organismide jada , millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid. Produtsent- Tootja ( õp. lk 19 ). Destruent- Lagundaja . Konsument- Tarbija. Toiduvõrk- Omavahel põimunud toiduahelate kogum ühes ökosüsteemis. Troofiline tase- Toiduahela lüli, eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid. Populatsioonilained Populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused. Stabiilne populatsioon - Populatsioon, milles sündumus ja suremus on tasakaalus.
Ökosüsteem – elusorganismidest ja nendega seotud eluta keskkonna teguritest moodutuv ühtne isereguleeruv tervik Kuidas on nad omavahel seotud? Need on suurenevas järjekorras üksused. Isendid moodustavad populatsiooni, populatsioonid moodustavad koosluse ning kooslused moodustavad ökosüsteemi. 9. Mida mõista toiduahelate all? Kes on tootjad (produtsendid), tarbijad (konsumendid) ja lagundajad (destruendid)? Toitumissuhete alusel reastatud organismide jada. Tootjad: taimed, fotosünteesivad abkterid, vetikad saavad eluks vajaliku energia Päikeselt ja sünteesivad anorgaanilised ühendid orgaanilisteks. Tarbijad: tarbivad tootjate valmistatud orgaanilist ainet (loomad) Lagundajad: orgaanilne aine laguneb orgaanilisteks ühenditeks, mis liigub uuesti taimede kasutusse. Sellega tegelevad bakterid, ussid, seened. Vaata! www.slideshare.net/helina20/kossteem-44742033 10
ühenditest (süsihappegaas, vesi, soolad) endale orgaanilisi toitaineid (süsivesikud). o Heterotroofne organism- organism, mis toitub valmis orgaanilistest ainetest. o Biogeotsönoos- looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus (biotsönoos) ja selle elupaiga (biotoobi, ökotoobi) eluta keskkond. o Biootiline kooslus- liikidevahelised seosed ning suhted, mis tekivad eri liiki isendite ühise asustusala tõttu ja nende liikide vaheliste kindlate toitumissuhete kehtestamisega. o Bioloogiline liik- on väikseim organismirühm, mis teiste liikidega ristumisel ei anna viljakaid järglasi. o Bioota e. elustik taimede, seente ja loomade kogum, mingi suure ala floora ja fauna. o Biotroof- lagundaja, täpsemalt parasiit. Organism, kes elab ja toitub parasiidina teist liiki organismil. o Detriitahel- laguahel, mis algab surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid.
autotroofsed bakterid. 44. Säästev areng - selline looduslike ressursside kasutamise ja säilitamise viis, et tagada praeguse elanikkonna vajadusi sel moel, et oleksid tagatud ka järgmise põlvkonna vajadused. 45. Sekundaarne suktsessioon - toimub aladel, kus eelnev kooslus on osaliselt hävinud (näiteks metsa põlemise või lageraie tagajärjel). 46. Stratosfäär - atmosfääri kiht troposfääri ja mesosfääri vahel, paikneb kõrgusel 13–45 km. 47. Toiduahel - on toitumissuhete alusel reastatud jada organisme, keda seostavad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. 48. Toiduvõrk - toitumissuhete võrk, kogum biotsönoosis või bioomis põimuvaid toiduahelaid. 49. Troofiline tase –toitumistase. Organismid, mis kasutavad ühepalju muundumisi läbiteinud ainet ja energiat, kuuluvad ühele tasemele 50. Troposfäär - on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 10–16 km kõrgusele. ► Millest koosneb ökosüsteem?
1. karnivoor a. teatud piirkonna geenide, liikide ja ökosüsteemide paljusus 2. sapriont b. organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid 3. toiduahel c. laia areaaliga liigid 4. bentos d. liigid, kel kunagi on olnud suurem levila 5. kosmopoliidid e. näitab liigi rolli koosluses, mis kujuneb suhetes teiste liikide ja keskkonnaga 6. areaal f. levila 7. reliktid g. toitumissuhete alusel reastatud organismide jada 8. elurikkus h. surnud orgaanilises ained elav organism 9. autotroof i. veekogude põhjas elavate organismide kogum 10. ökoniss j. loomtoiduline loomaliik Vastused: II: 1. Surnud orgaanilise aine lagundajad on destruendid. I: 2. Ökosüsteem koosneb biotsönoosist ja ökotoobist. 1. b 3. Iga toiduahel algab produtsendi ehk tootjaga. 2. c 4
Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. Biotsönoos-ühel territooriumil elab paljude liikide populatsioone, mis koos moodustavad elukoosluse. ( taimse-,seene-,loomakooslused ja mikroorganismid) Ökotoop-elukeskkond (õhk-,vesi-ja muldkeskkond) Ökosüsteem- on isereguleeruv süsteem,milesse kuuluvate populatsioonide kooseis ja arvukus on pikema aja jooskul stabiilne. Ökosüsteemi toitumisahelad: Toiduahela moodustuvad toitumissuhete alusel reastatud organismid. Tarbijad e.konsumendid-herbivoorid ja neist omakorda kiskjad.Kas. toiduks teisi elusorg. Lagundajad e.destruendid-mikroorg. ja seened ning ka selgrootud loomad Tootjad e.produtsendid-rohelised taimed ( fotosünteesi teel vajalikke org.aineid) Laguahel algab elutegevuse jääkidest või surnud org. ning lõpeb mikroorg.( seente,bakterite või protistidega). Toiduvõrk- nim. Omavahel põimunud toiduahelate kogumit.
mineraalühenditest, peamiselt raud(III)oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Ferraliitmullad- vihmametsade all kujunenud mullad, mis on keemiliselt murenenud lähtekivimile. 8. Mulla degradatsioon ehk mulla degradeerumine on mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise, mõningate ainete eemaldumise ning tallamise tagajärjel. 9. Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. 10.Bioom ehk makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte- ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. Nt: tundra ja metsatundra, taiga/parasvöötme okasmetsad, mäerohtlad ja põõsastikud, parasvöötme okasmetsad, troopilised ja lähistroopilised okasmetsad jne. 11.Tundra on bioom, millele on iseloomulikud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurad puud ja põõsad
Jaguneb elukoosluseks (taimed, loomad, seened, mikroorganismid) ja ökotoobiks (eluta osa; vee-, muld- ja õhkkeskond). Ökosüsteem püsib tasakaalus siis, kui toitumissuhted tema liikmete vahel on tasakaalus, kui ei toimu ühe liigi paljunemist teise arvel. Kui ökosüsteem on tasakaalust väljas toimub teatud aja jooksul ühe koosluse asendumine teisega, mida nimetatakse suktsessiooniks. Ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide omavahelised suhted avalduvad toitumisseostena. Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toitumisahela (näitab kes keda sööb). Ühe ökosüsteemi hargnevad ja põimuvad toiduahelad moodustavad toiduvõrgu. Toiduahel võib olla kiskahel, nugiahel (parasiitide puhul) või laguahel. Toiduahelas on kaks kuni viis lüli. Iga toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust ja sõltub sellest. Esimese troofilise taseme moodustavad produtsendid
organismidele. Läänemere biotsönoosi kuuluva taimekoosluse moodustavad peamiselt veetaimed, mis kinnituvad veekogu põhja või hõljuvad vees või selle pinnal. Loomakooslusesse kuuluvad aga vähesed loomaliigid, kes üksteisest sõltuvana moodustavad erinevaid toiduahelaid. Erinevate populatsioonide isendid elavad erinevates mere osades kas siis kaldal, põhjamudas, või ujuvad vees. Populatsioonid on omavahel tihedas seoses toitumissuhete näol ning reguleerivad sedasi populatsioonide arvukust. Biotsönoos on tihedalt seotud ökotoobiga, sest vesikeskkonna füüsikalised ja keemilised omadused ning ümbritseva õhu ja pinnase omadused mõjutavad kõikide organismide elutegevust.¹² Niisiis tuleks olla ettevaatlik liigse kalapüügi või reostustega, sest kuigi Läänemeri kui ökosüsteem on isereguleeruv, siis inimkäsi võib toiduahela tasakaalust välja viia sellega kaasneksid aga
vajadused. 44. Sekundaarne suksessioon toimub aladel, kus eelnev kooslus on osaliselt hävinud (näiteks metsa põlemise või lageraie tagajärjel). 45. Stratosfäär on atmosfääri kiht, kus esimese 7-8 km jooksul on temperatuur peaaegu konstante. Stratosfäär paikneb kõrgusel 1345 km. 46. Sünergism ökoloogias keskkonnatingimuste koosmõju. 47. Toitumisahel ehk toiduahel on toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid. 48. Toiduvõrk - toitumissuhete võrk, kogum biotsönoosis või bioomis põimuvaid toiduahelaid. 49. Troofiline tase teoreetiline üldistus, mis tuleneb ökosüsteemi energeetilisest käsitlusest, kus esimesel tasemel on autotroofid, teisel fütofaagid, kolmandal zoofaagid, viiendal ja kuuendal on tippkiskjad; üleminek erinevatelt toitumistasemetelt vastavalt
või talitluses 5. Autotroofne organism (isetoituv) valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaas, vesi, soolad) endale orgaanilisi toitaineid (süsivesikud) 6. Biogeotsönoos on looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja seda ümbritsev eluta väliskeskkond 7. Biootiline kooslus - liikidevahelised seosed ning suhted, mis tekivad eri liiki isendite ühise asustusala tõttu ja nende liikide vaheliste kindlate toitumissuhete kehtestamisega 8. Bioloogiline liik liik on väikseim organismirühm, mis ei anna sellesse rühma mittekuuluvate organismidega paljunemisvõimelisi järglasi 9. Biosfäär sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga. 10. Bioota ehk elustik on mingi ala organismide kogum 11. Biotroof Organism, kes elab ja toitub parasiidina teist liiki organismil. 12
annaabi.ee 
