Sissejuhatus Kaasaegne toitumisteadus on peamiselt biokeemiline inimesekeskne teadus, mis võtab arvesse sotsiaalseid ja keskkonna aspekte. Arvestades Eesti geograafilist ja sotsiaalkultuurilist kuuluvust ning Eesti elanike toidutarbimise harjumusi, on Põhjamaade toitumis- ja toidusoovitused Eestile kõige lähedasemad. Toitumissoovituste eesmärk on anda juhiseid toidu koostamiseks, arvestades kaasaegse teaduse seisukohti ja teadusuuringute tulemusi, mis tagavad toiduenergia ja toitained optimaalseks kasvuks, arenguks, funktsioneerimiseks ja hea tervise terve elu jooksul. Toitumissoovitusi saab kasutada erinevate dieetide planeerimisel, toitumisõpetuse läbiviimisel ja toitumisega seotud teabe levitamisel, toidu- ja toitumispoliitika kujundamisel, erinevate rühmade toitumise adekvaatsuse hindamises
aastate lõpus välja Nobeli laureaat Paul Sabatier. Transrasvhapete kahjulik mõju südametervisele avastati teadusringkondades 1988.aastal. 1994. aastal koostatud hinnangu põhjal suri USA-s transrasvhapetest põhjustatud südamehaigustesse iga-aastaselt 30 000 inimest. Oliivõlis on väga palju monoküllastamata rasvhappeid, kalarasvas ja taimeõlides aga polüküllastamata rasvhappeid. 2006. aastal ilmunud Eesti toitumissoovituste kohaselt peaksid rasvad katma 25-30 protsenti päevasest toidu ja jookidega saadavast energiast. Mitte kõik rasvad ei ole halvad. Mono- ja polüküllastumata rasvhapped vähendavad vere kolesteroolisisaldust ja südamehaiguste riski. Seevastu liigset küllastunud ja transrasvhapete tarbimist seostatakse südamehaiguste sagenemisega. Enamiku tänapäeval toiduga saadavatest transrasvhapetest saab osaliselt
Poodides on saadaval ka mitmesuguseid suhkrusiirupeid. "Siirupid on suhkrulahused. Eelistada tuleks neid, kuhu pole lisatud lõhna- ja värvaineid. Üks selline on näiteks melassisuhkur, mis on väga tume suhkrupeedi toorsiirup ja sobib küpsetistesse ja kompottidesse, aga paar teelusikatäit võib lisada ka marinaadile või lihatoidule," soovitab kulinaariaõpetaja. Kui palju võib suhkrut süüa? Uute Eesti toitumissoovituste järgi on normaalne tarbida suhkrut, maiustusi ja karastusjooke maksimaalselt kaks kuni neli portsjonit päevas. Üks portsjon kujutab endast kas kaks teelusikatäit mett, suhkrut või moosi või 1015 grammi küpsist või kümme grammi sokolaadi. Kes paneb hommikul ja õhtul tee sisse kaks teelusikatäit suhkrut ja sööb kaks-kolm küpsist, ei tohiks sel päeval tegelikult rohkem magusat süüa. Tihti
vajalikke fütotoitaineid. Mida erinevamad ja värvilisemad on puu- ja köögiviljad, seda parem. Puu- ja köögiviljad on teraviljatoodete kõrval kiudainete rikkuse poolest järgmised. Üks portsjon on umbes 100 g kuumtöötlemata, keedetud või hautatud köögi- ja puuvilju niisama või roa koostises. Eelistada tuleks konserveerimata puu- ja köögivilju. Ühe portsjonina päevas läheb arvesse ka 150–200 g mahla või nektarit. Meeles tuleb pidada seda, et toitumissoovituste järgi ei kuulu kartul ja mahlajoogid puu- ja köögiviljade gruppi. Üks amps või supilusikatäis puu- või köögivilju ei ole veel portsjon, aga see on parem kui mitte midagi. Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna See korrus näitab, et päevas tuleks süüa piimatooteid ja valida midagi ka liha-, kala-, kana- või munatoodetest. Piimatoodetest võiks eelistada madalama rasvasisaldusega tooteid. Päevas võiks
portsjonit. (Üks portsjon oleks 1 dl). Puu- ja köögiviljad on teraviljatoodete kõrval kiudainete rikkuse poolest aga järgmised: Üks portsjon on umbes 100 g kuumtöötlemata, keedetud või hautatud köögi- ja puuvilju niisama või roa koostises. Eelistada tuleks puu- ja köögivilju, mis on konserveerimata. Ühe portsjonina päevas läheb arvesse ka 150200 g mahla või nektarit. Meeles tuleb hoida seda, et toitumissoovituste järgi ei kuulu kartul ja mahlajoogid puu- ja köögiviljade gruppi. Üks amps või supilusikatäis puu- või köögivilju ei ole veel portsjon, aga see on parem kui mitte midagi. Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna See aste annab meile aimu palju me päevas peasime sööma piimatooteid ja liha-, kala-, kana- või munatooteid. Piimast valmistatud toodetest peaks tarbima madalama rasvasisaldavaid tooteid. Ööpäeva
vajalikke fütotoitaineid. Mida erinevamad ja värvilisemad on puu- ja köögiviljad, seda parem. Puu- ja köögiviljad on teraviljatoodete kõrval kiudainete rikkuse poolest järgmised. Üks portsjon on umbes 100 g kuumtöötlemata, keedetud või hautatud köögi- ja puuvilju niisama või roa koostises. Eelistada tuleks konserveerimata puu- ja köögivilju. Ühe portsjonina päevas läheb arvesse ka 150–200 g mahla või nektarit. Meeles tuleb pidada seda, et toitumissoovituste järgi ei kuulu kartul ja mahlajoogid puu- ja köögiviljade gruppi. Üks amps või supilusikatäis puu- või köögivilju ei ole veel portsjon, aga see on parem kui mitte midagi. Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna See korrus näitab, et päevas tuleks süüa piimatooteid ja valida midagi ka liha-, kala-, kana- või munatoodetest. Piimatoodetest võiks eelistada madalama rasvasisaldusega tooteid. Päevas võiks tarbida
saab kompulsiivset toitumishäiret ravida. Söömishäirete ravis võidakse kasutada individuaal-, pere- ja grupiteraapiat, tugirühma koosviibimisi, toitumisalast nõustamist ning vajadusel ravimite tarvitamist, meditsiinilist sekkumist ja haiglaravi. [4] Selleks, et kompulsiivsest toitumishäirest üle saada, soovitatakse muuta toitumisharjumusi. Internetis, ajakirjades ja muudes väljaannetes leidub pidevalt uusi artikleid toitumissoovituste kohta. Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse kodulehelt saab leida vajalikku informatsiooni toitumisharjumuste muutmiseks. Samuti on Eesti Tervise Arengu Instituudi kodulehel nõuandeid tervislikuks toitumiseks. 5. Eesti noorte tervisekäitumine Kirjutatakse varasematest uuringutest, mis on Eesti noorte tervisekäitumistest, eelkõige toitumisharjumustest. Viidatakse toitumisprobleemidele ja -häiretele, mis uuringute põhjal noortel esinevad.
hulga kohta. Toituda regulaarselt (mitte alla 3 korra päevas). Toiduvalmistamisviisidest eelistada hautamist ja keetmist. Vett tarbida iga päev vastavalt individuaalsele vajadusele ja tervislikule seisundile. Alkoholi tarvitamisel on märksõnaks mõõdukus väikese alkoholikoguse tarbimine ja kangetele alkohoolsetele jookidele madala alkoholisisaldusega õlle või veini eelistamine. Kasutatud kirjandus: http://toiduturg.ee/images/toitumissoovituste-s.pdf - Tervise Arengu Instituut, Eesti toitumusteaduste Selts ja Südamestrateegia toitumine http://toiduturg.ee/eesti_toit.php?piim=1 Erkmar Grupp OÜ http://naine.postimees.ee/?id=306982&redir= - Toimetaja Marina Lohk (01.09.2010) Toidupüramiidi koostajad: Annely Soots, Sirli Kivisaar, Tiiu Vihalemm, Sille Poola, Helle Müller, Anne Räim, Urmas Soots
.. Suhkruid võib jagada looduslikult esinevateks suhkruteks puuviljades, köögiviljades, mees ja piimas ning lisatavateks suhkruteks näiteks karastusjookides, kondiitritoodetes ja kommides. Lisatavad suhkrud on enamasti rafineeritud suhkrud sahharoos, fruktoos, glükoos ning tärklise hüdrolüsaadid (nt glükoos- ja fruktoossiirup). Eesti toidupüramiidis on lisatav suhkur püramiidi tipus, see tähendab, et lisatava suhkru kogus peaks olema väike ja ei tohiks paljude maade toitumissoovituste kohaselt ületada 10 % päevasest toidu ja jookidega saadavast energiast. Rafineerimata suhkur saadakse naturaalsel teel suhkruroost mahla väljapressimisel, selle puhastamisel ja kristalliseerimisel. Rafineerimise käigus eraldatakse suhkruroo mahlas olev praht. Selle käigus kaovad kahjuks ka vitamiinid ja mineraalid. Suhkruid saab toidupüramiidi erinevatelt korrustelt. KORRUS Peamised suhkrud
vajalikke fütotoitaineid. Mida erinevamad ja värvilisemad on puu- ja köögiviljad, seda parem. Puu- ja köögiviljad on teraviljatoodete kõrval kiudainete rikkuse poolest järgmised. Üks portsjon on umbes 100 g kuumtöötlemata, keedetud või hautatud köögi- ja puuvilju niisama või roa koostises. Eelistada tuleks konserveerimata puu- ja köögivilju. Ühe portsjonina päevas läheb arvesse ka 150200 g mahla või nektarit. Meeles tuleb pidada seda, et toitumissoovituste järgi ei kuulu kartul ja mahlajoogid puu- ja köögiviljade gruppi. Üks amps või supilusikatäis puu- või köögivilju ei ole veel portsjon, aga see on parem kui mitte midagi. Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna See korrus näitab, et päevas tuleks süüa piimatooteid ja valida midagi ka liha-, kala-, kana- või munatoodetest. Piimatoodetest võiks eelistada madalama rasvasisaldusega tooteid. Päevas võiks tarbida
Mida erinevamad ja värvilisemad on puu- ja köögiviljad, seda parem. Puu- ja köögiviljad on teraviljatoodete kõrval kiudainete rikkuse poolest järgmised. Üks portsjon on umbes 100 g kuumtöötlemata, keedetud või hautatud köögi- ja puuvilju niisama või roa koostises. Eelistada tuleks konserveerimata puu- ja köögivilju. Ühe portsjonina päevas läheb arvesse ka 150200 g mahla või nektarit. Meeles tuleb pidada seda, et toitumissoovituste järgi ei kuulu kartul ja mahlajoogid puu- ja köögiviljade gruppi. Üks amps või supilusikatäis puu- või köögivilju ei ole veel portsjon, aga see on parem kui mitte midagi. Toidupüramiidi põhimõtted v Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna See korrus näitab, et päevas tuleks süüa piimatooteid ja valida midagi ka liha-, kala-, kana- või munatoodetest. Piimatoodetest võiks eelistada madalama rasvasisaldusega tooteid
Puuviljadest tekitavad sagedamini allergiat aprikoosid, Diabeetiku toiduvalikus ei ole midagi banaanid, kiivid, õunad, pirnid, erilist, selle moodustab tervislik toit, virsikud, eksootilised puuviljad mis on soovitatav ka igale tervele (mango, papaia, tähtvili). inimesele. Tänapäevaste Köögiviljadest on ohtlikumad paprika, toitumissoovituste kohaselt peaks kaalikas, naeris, porgand, peet, sibul. Ka kaunviljad võivad esile kutsuda diabeetiku toitainete jaotus päevasest allergiat, eriti soja. Kuna sojavalke kaloraazist olema järgmine: kasutatakse laialdaselt vorsti- ja pagaritööstuses, peavad sojavalgu Süsivesikuid 50-55 % suhtes allergilised inimesed olema eriti
samuti kiire energia taastajana sportlaste taastus- ja energiajookides. Poodides on saadaval ka mitmesuguseid suhkrusiirupeid. "Siirupid on suhkrulahused. Eelistada tuleks neid, kuhu pole lisatud lõhna- ja värvaineid. Üks selline on näiteks melassisuhkur, mis on väga tume suhkrupeedi toorsiirup ja sobib küpsetistesse ja kompottidesse, aga paar teelusikatäit võib lisada ka marinaadile või lihatoidule," soovitab kulinaariaõpetaja. Kui palju võib suhkrut süüa? Uute Eesti toitumissoovituste järgi on normaalne tarbida suhkrut, maiustusi ja karastusjooke maksimaalselt kaks kuni neli portsjonit päevas. Üks portsjon kujutab endast kas kaks teelusikatäit mett, suhkrut või moosi või 1015 grammi küpsist või kümme grammi sokolaadi. Kes paneb hommikul ja õhtul tee sisse kaks teelusikatäit suhkrut ja sööb kaks-kolm küpsist, ei tohiks sel päeval tegelikult rohkem magusat süüa. Tihti kiputakse unustama, et suhkrut leidub väga
Toitaine saamine Põhjamaade toitumissoovitused, 2012 NNR5 -uuendamisel, alustati 2010, põhiseisukohad avaldati 2012, raamat (629 lk) avaldati 2014 Euroopa Toiduohutusamet, 2010 „Scientific Opinion on establishing Food-Based Dietary Guidelines“, EFSA aruanded ja soovitused Tartu Ülikool, Haigekassa 2011 „Eesti ravijuhendite koostamise käsiraamat“ Saksamaa, Austria ja Šveitsi ühisseisukohad D-A-CH Toitumissoovituste tõendusmaterjal 1000 aastat-100 aastat –peamiselt vaatlustel ja anatoomial põhinevad tõendid 100 aastat – 10 aastat -molekulaarsel tasandil saadud tõendid, raku- uuringud, kliinilised katsed, sekkumisuuringud Viimased 20 aastat – üha täpsemad andmekogumismeetodid – molekulaar – ja isotoopuuringud, tehislikud organid katsekeskkondadena, katseruumid tasakaalu-uuringute jaoks Informatsiooni paljusus <> süstemaatilised ülevaated:
muutusi aga siis võib kindel olla, et kõik mida iganes me sööme, peegeldub varem või hiljem meie väljanägemises, füüsilises ja vaimses tervises. Noored peaksid suurt tähelepanu pöörama mitmekesisele toidule, mitte ühekülgset toidu jätkamist. Kui nii aga teevad, siis jätame organismi ilma vitamiinidest, mineraalidest, kiudainetest, rasvhapetest ning muust vajalikust. Selline teguviis mõjub organismile laastavalt. [1:64-65] 5.TOITUMIS-JA TOIDUSOOVITUSED Toitumissoovituste koostamisel on arvestatud eelkõige tänapäeval väga levinud niinimetatud eluviisihaiguste: südame-ja veresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate, II tüüpi diabeedi, osteoporoosi jne riski vähendamist. 1. Vali toitu põhitoiduainete hulgast. Ära liialda küllastunud ja trans-rasvhapete, kolesterooli, suhkru, soola ja alkoholiga. 2. Kaalukontroll. Jälgi, et toiduga saadav energiahulk ei ületaks kulutusi, vajadusel suurenda kehalist koormust. 3
15 Joonis 2 16 KASUTATUD ALLIKAD WHO Põhikiri. http://ee.euro.who.int/WHO_Pohikiri_mitteametlik_tolge.pdf (18.10.09) EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 178/2002. http://eur- lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:32002R0178:ET:HTML (18.10.09) Britannica. http://www.britannica.com/EBchecked/topic/9171/aging/63918/Aging-at-the- molecular-and-cellular-levels (18.10.09) Toitumissoovitused. http://www.eestitoit.ee/wp-content/uploads/2008/02/toitumissoovituste- s.pdf (18.10.09) Toitlustuse alused. http://koolielu.edu.ee/ehte/toitlustus/?5._Energiavajadus %2C_allergiad_ja_toitumine:Toitained%26nbsp%3B_ja_toidu_energeetiline_v%E4%E4rtus (18.10.09) Harvard. http://www.hsph.harvard.edu/nutritionsource/what-should-you-eat/pyramid/ (18.10.09) Amygdalin. http://en.wikipedia.org/wiki/Amygdalin (18.10.09) Fiile. http://www.fiile.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=78&Itemid=9 (18.10.09) Tervisesportlase toitumine. http://www.trimm.ee/site/index.php
norme nii Eesti kui ka Põhjamaade toitumissoovitustes. Eesti toitumissoovitustes on välja toodud, et gümnaasiumiõpilased (vanuses 16-19) peaksid päevas tarbima 65-98 grammi toiduvalke. Kuna soovituslik toiduvalgu hulk varieerub väga suures vahemikus, on inimesel raske otsustada, missugune kogus talle igapäevaseks tarbimiseks sobilik on. Samas on kirjas, et valguvajadus sõltub soost, vanusest, terviseseisundist, kehalisest koormusest ja lihaste massist (Ibid). Põhjamaade toitumissoovituste järgi on gümnaasiumiõpilastel päevane valguvajadus 0,9g kehakaalu kilogrammi kohta. Sellisest esitlusviisist lähtuvalt on palju lihtsam enda päevast valgutarvet arvestada. Eesti toitumissoovitustes on mitu korda mainitud, et valkudega on soovitav katta 10-15% päevastest toiduenergiast. Vaimse töö tegijatel võiksid valgud anda 14-15% toiduenergiast ning alla 6,5 MJ päevase toiduenergia puhul peaksid valgud katma 15-20% toidu energeetilisest väärtusest
Rasedusaegse hüpertensiooni etioloogia on ebaselge, kuid üheks riskifaktoriks on adipoossus. Erinevate uurimistööde tulemusena on leitud, et antioksüdantide (vitamiinide C ja E) ja lisa kaltsiumi/magneesiumi preparaatide manustamine vähendab hüpertensiooni tekkimise riski. TOITUMISE ERIPÄRAD Kultuurilistest eripäradest tulenev toitumine Kultuurilisest eripärast sõltuvalt võivad naiste toidueelistused olla väga erinevad. Seetõttu on tervishoiutöötajal vajalik enne toitumissoovituste jagamist toitumisega seotud eripärad delikaatselt eelnevalt välja selgitada. 23 Taimetoit Raseduse ajal on suurenenud vajadus toiduenergia, valgu ja mõnede mikroelementide nagu tiamiin, riboflamiini, folaadid ja vitamiinide A, C ja D järele. Tüüpiliselt rahuldab taimetoit suurenenud energia ja valguvajaduse, kuid organismi suurenenud
annaabi.ee 
