tõenäosus kasvab. Üksik isend peab grupis viibides olema vähem valvas ja talle jääb rohkem aega toitumiseks. Kui toit paikneb keskkonnas agregeeritult, kalduvad loomad juba selletõttu kogunema gruppidena toiduallikate juurde, ilma et sellega peaks neile kaasnema mingit kasu. Kui loomi on ühe toiduallika kohta liiga palju, muutuvad nad üksteisele konkurentideks ja segavad üksteist, mistõttu liiga suur toitumisseltsing võib olla koguni kahjulik. Ühine jahipidamine, süsteemne ressursikasutus, informatsioonitsentrid. Ühine jahipidamine - mitmed kiskjaliigid (lõvid, hüäänid, hundid jt.) on võimelised jahipidamisel koopereeruma ja niiviisi murdma ka suuri saakloomi, kellest üksikul jõud üle ei käi. Süsteemne ressursikasutus - iseuuenevast toiduressursist (rohi, nektar jms.) toituvatel loomadel on
Kui toit paikneb keskkonnas agregeeritult, siis on loomad lihtsalt sunnitud kogunema toiduallikate juurde ja toituma üheskoos. Näiteks raibetest toituvad loomad kogunevad juhuslikult hukkunud saaklooma ümber; Kajakad toituvad seal, kus kalaparv parajasti viibib; Mesilased kogunevad õitsema hakanud pärnapuu võrasse jne. Kui loomi on ühe toiduallika kohta liiga palju, muutuvad nad üksteisele konkurentideks ja segavad üksteist, mistõttu liiga suur toitumisseltsing võib ühe isendi seisukohast tihti olla hoopiski kahjulik. • ühine jahipidamine – Mitmed jahipidajaist imetajad (lõvid, hüäänid, hundid, šimpansid, delfiinid jmt), linnud (mõned viuliigid, Austraalias elavad leigarid ja kuukabarra jmt), kalad (parupeneus cyclostomus jmt), roomajad (mõned krokodillid) ja putukad (leegionärsipelgas) on võimelised jahipidamisel koopereeruma ja niiviisi kätte saama ka suuri saakloomi, kellest üksikul isendil
annaabi.ee 
