· Liivmullad · Saviliivmullad · Liivsavimullad · Savimullad 5. · Huumus- on mulla orgaanilise aine põhiosa, pruun või must keeruka koostisega orgaaniliste ühendite kompleks, mis on seotud mulla mineraalosaga. · Mullavesi-pärineb enamasti sademetestja põhjaveest ning osaleb nii kivimite murenemisprotsessis kui ka organismide elutegevuses, sealhulgas ka taimede toitumisprotsessis. · Mullaõhk-täitab mineraalse ja orgaanilise aine vahele jäävaid poore. Mullaõhust saavad taimede juured ja mullas elavad organismid hingamiseks hapnikku. · Mullaelustik-segab ja lagundab mulla orgaanilist osa ja osaleb huumuse moodustamisel. Mullaelustiku tegevus muudab nii mulla õhustatust kui ka struktuursust. 6. Muldade kujunemisel jaguneb ainete liikumine:
12.Huumus on mulla orgaanilise aine põhiosa, pruun või must keeruka kooslusega orgaaniliste ühendite kompleks, mis on seotud mulla mineraalosaga. 13.Huumus tekkib taimejäänuste ja mulla mikroobide murendumisel, s.o kui need oksüdeeruvad, liituvad ja lõhestuvad. 14.Mullavesi pärineb enamasti sademetest ja põhjaveest ning osaleb nii kivimite murenemisprotsessis kui ka organismide elutegevuses sealhulgas ka taimede toitumisprotsessis. 15.Taimedele on kergesti omastatav nn. vaba vesi, nt mulda tunginud sademevesi ja peentes poorides liikuv kapillaarvesi, mis võib mullas liikuda mitmes suunas- niiskemast mullast, kuivemasse ja ka mullas vertikaalselt alt üles või ülevalt alla. 16.Mineraalide ja huumuse koostisse kuulub aga seotud vesi, mis on taimedele raskesti omastatav või omastamatu. 17.Mullaõhk täidab mineraalse ja orgaanilise aine vahele jäävaid poore. 18
12. Mis on huumus? Huumus on mulla orgaanilise aine põhiosa, pruun või must keeruka koostisega orgaaniliste ühendite kompleke, mis on seotud mulla mineraalosaga. 13. Miks on huumus vajalik? Huumus parandab mulla omadusi ja toitainete allikas taimedele. 14. Mis on mullavesi? Mullavesi pärineb enamasti sademetest ja põhjaveest ning osaleb nii kivimite murenemisprotsessis kui ka organismide elutegevuses, sealhulgas ka taimede toitumisprotsessis. 15. Mis on nn vaba vesi? Taimedele on kergesti omastatav nn vaba vesi, nii mulda tunginud sademevesi ja peentes poorides liikuv kapillaarvesi, mis võib mullas vertikaalselt alt üles või ülalt alla. 16. Mis on seotud vesi? Mineraalide ja huumuse koostisse kuulub aga seotud vesi, mis on taimedele raskelt omastatav või omastamatu. 17. Mis on mullaõhk? Mullaõhk täidab mineraalse ja orgaanilise aine vahel jäävaid poore. 18. Miks on mullaõhk vajalik?
Aastate keskmine sademete hulk 550-650 mm. Aurumine umbes 300 mm. Mullalahus on mulda sattunud vee ja mulla vastastikkuse toime tulemus. Mullavees on gaasid: hapnik, süsihappegaas, lämmastik, ammoniaak; õhus leiduvaid tahkeid aineid. Mulda sattudes vesi astub reaktsioonidesse nii orgaaniliste kui ka mineraalsete ainetega. Mullalahus on väga liikuv, aktiivne, võtab osa mullatekke protsessidest, taimede toitumisprotsessis. Mullaõhk. Poorid ehk tühimikud (40-50%) võivad olla täidetud nii vee kui õhuga. Mullaõhu näitajad: Mulla õhusisaldus, Mulla õhumahutavus, Õhu läbilaskvus, Mulla ja atmosfääri vaheline gaasivahetus Mulla õhusisalduse all mõistetakse õhuga täidetud pooride mahtu protsentides mulla üldisest poorsusest. Põhk=Püld-Pvesi Erinevate kultuurtaimede jaoks vajadused
vööndis. Mullalahus on väga liikuv, aktiivne, võtab osa 3. Mulla bioloogilise aktiivsuse 2. vesiniku äraandmine Täielik ehk maksimaalne veemahutavus mullatekke protsessidest, taimede reguleerimine (CH2COOH)2 H2 + (CHCOOH)2 Wmax kui kõik mullapoorid on täidetud toitumisprotsessis. 4. Mulla sügav kobestamine 3. elektroni veega. Mullalahuse koostis sõltub sademete vees Hüdromelioratiivsed võtted: loovutamine Fe2+ Fe3+ Aktiiv veemahutavus ehk omastatava vee lahustunud ainetest; mulla tahke ja gaasilise 1. Kuivendamine Taandumine: diapasoon Wakt = O U D 0..
6. lume ja lume sulavee kogumine 7. võimalikult varajane külv 8. rullimine 9. multsimine Mullalahus Mullalahus on mulda sattunud vee ja mulla vastastikkuse toime tulemus. Mullavees on gaasid: hapnik, süsihappegaas, lämmastik, ammoniaak; õhus leiduvaid tahkeid aineid. Mulda sattudes vesi astub reaktsioonidesse nii orgaaniliste kui ka mineraalsete ainetega. Mullalahus on väga liikuv, aktiivne, võtab osa mullatekke protsessidest, taimede toitumisprotsessis. Mullalahuse koostis sõltub sademete vees lahustunud ainetest; mulla tahke ja gaasilise faasi koostisest; taimede elutegevuse produktidest. Mineraalühenditest mullalahuses on: 1. anioonid: HCO3-; CO32-; NO3-; NO2-; SO42-; Cl-;H2PO4-; HPO42- 2. katioonid: Ca2+; Mg2+; Na+; NH4+; K+; H+ Tugevasti happelistes muldades: Al3+ ja Fe3+ Al=1 mg/ekv= 9 mg/ 100 mg mulla kohta Liigniisketes muldades: Fe2+
6. lume ja lume sulavee kogumine 7. võimalikult varajane külv 8. rullimine 9. multsimine Mullalahus Mullalahus on mulda sattunud vee ja mulla vastastikkuse toime tulemus. Mullavees on gaasid: hapnik, süsihappegaas, lämmastik, ammoniaak; õhus leiduvaid tahkeid aineid. Mulda sattudes vesi astub reaktsioonidesse nii orgaaniliste kui ka mineraalsete ainetega. Mullalahus on väga liikuv, aktiivne, võtab osa mullatekke protsessidest, taimede toitumisprotsessis. Mullalahuse koostis sõltub sademete vees lahustunud ainetest; mulla tahke ja gaasilise faasi koostisest; taimede elutegevuse produktidest. Mineraalühenditest mullalahuses on: anioonid: HCO3-; CO32-; NO3-; NO2-; SO42-; Cl-;H2PO4-; HPO42- katioonid: Ca2+; Mg2+; Na+; NH4+; K+; H+ Tugevasti happelistes muldades: Al3+ ja Fe3+ Al=1 mg/ekv= 9 mg/ 100 mg mulla kohta Liigniisketes muldades: Fe2+ Orgaanilistest ühenditest mullalahuses: orgaanilised happed, suhkrud, fermendid, huumus-happed.
annaabi.ee 
