joonist. Erinevate toitainete puudumine võib viia tervise halvenemiseni. 11-Rein Jalak ja Vahur Ööpik Sportlase toitumine. Tallinn. Spin press. 2005, lk 10 Kokkuvõte Iga inimese organismi jaoks on oluline, mida ta sööb, aga eriti tähtis on see sportlase jaoks. Sportlane peab ise teadlik olema, mida süüa, mida mitte. Kõige parem oleks sportlase jaoks, kui ta looks koos spetsialistiga endale toitumisplaani. Selle võimaluse puudumisel, peaks sportlane ise plaani koostama. Füüsilise töövõime poolest on keha jaoks kõige olulisemad toidust saadavad süsivesikud, mille osakaal peaks toidust olema 65-85%. Süsivesikute varud ammenduvad umbes 60-90 minutilise treeningu järel (alati jääb väike varu, et oleks võimalik kasutada rasvu energiaallikana). Peale seda hakatakse tootma energiat rasvadest, mis on halvemad, kuna nendest ei saada energiat kätte ilma süsivesikute abita
nägemine, toidu lõhn, toidu reklaam, söömisega seotud koht või aeg jne.). Järgnevalt on välja toodud mõned praktilised soovitused, mis peaksid aitama kehakaalu piirata: · Tee söömisest rituaal ja söö kodus ainult ühes kohas. · Kasuta väiksemaid nõusid ja püüa alati jätta midagi taldrikule. · Söö aeglasemalt, lõika toit väiksemateks tükkideks ja mälu kauem · Vähenda rasva osa toiduainetes miinimumini. · Koosta ja järgi kindlalt päevast toitumisplaani (kus, kuna ja mida sa sööd). See vähendab impulsiivse söömise ohtu. · Püüa eemal olla köögist ja teistest söögiga seotud kohtadest. · Ära seosta söömist teiste tegevustega nagu TV vaatamine, lugemine, väljas töötamine. · Söömise lõppedes korista kohe söögilaualt kõik toiduained ja nõud. · Toidu ülejäägid viska pärast söömist koheselt prügikasti. · Muuda oma harjumuspärane tegevus viivitades söömisega nii kaua kui võimalik
aastaga -Suurenda patsiendi füüsilist kg/m2 (32.05 kg/m2) ratsioonis rasvased - Patsient oskab koormust, lähtudest patsiendi (Herdman 2016: 163- toidud. koostada jõudlusest 164) toitumisplaani (Ehala-Aleksejeva 2010:1 82-183) 3.Vähesed teadmised (00126) mis on seotud südamehaigusega, selle -Hinda teadlikkust hüpertensioonist, -Patsient tagajärjega ja haiguste aluseks olevast -Patsient
hapniku arsti poolt märatud voolu kiirusega (Ackley 2009: 120); 9 -Tasakaalustamata -Patsiendil on juurde -Konsulteeri dietoologiga 22.10. toitumine: organismi võtnud vähemalt 5 kg toitumisplaani vajadusest vähem (00002) kolme nädalaga; koostamisel ja päevase - Patsiendi kehakaal on seoses bioloogilise kaloraazi arvutamisel ; tõusnud 4.2 kg; teguriga (haigus), millest (Ackley 2008:577); tunniustust annab - Patsiend on saanud
annaabi.ee 
