Elusate süsteemide olemus, koostis
ole vastupidav aluselisele keskkonnale. See tähendab, et bakteri
elupaigaks saab olla kas neutraalne või nõrgalt happeline keskkond. Kesta
peale on kõikjal andurid, mis annavad bakterile infot tema lähikeskkonna
kohta. Andurite andurvälja suurus on umbes 10 bakteri läbimõõtu, seega
umbes 50 nanomeetrit.
Kui bakter on enda jaoks määranud teda huvitava keskkonna
asukoha, siis mootorpiirkonda käivitades on tal võimalik viburi abil end
sinna transportida.
Toitumispiirkonnas lükkab bakter oma plasma lagundavad happsed
kanalite kaudu välja ning need happed lõhuvad seda keskkonda, milles
bakter on. Mõni sekund pärast hapete väljapumpamist imeb bakter need
happejäägid ja lõhutud ained endasse tagasi- nii saab ta süüa. Kui
väliskeskkond on keemilise seose osas tugevam bakteri mambraani
elastsusjõust, siis välja antud vedelikku bakter enam tagasi ei saa. Sellest
momendist alates on bakter näljas. Soola või suhkru lisamisel või vee
annaabi.ee 
