sõeltena vaala suus. Neid on umbes 320 tükki. Iga kuni 100 cm pikkune ja 55 cm laiune plaat lõppeb pikkade kiuste ribadega, tänu millele püütakse kinni isegi kõige pisemad toiduosakesed. Vaal ahmib merevett suhu ja surub selle läbi kiuste välja, püüdes nii kinni suupärased palakesed. Kurguvaod võimaldavad tal ühe ampsuga suhu võtta kuni 60 tonni vett. Kiuste taha jäänud krill neelatakse keele abil alla. Päevas võib ta süüa kuni 6 tonni väikesi vähilisi. Toitumisperiood on 4-5 suvekuud. Selle jooksul kasvab vaala kehakaal kuni peaaegu kahekordseks. Talletatud rasvast jätkub rändeks talvitusalale. Talvel nad peaaegu üldse ei söö. (P. Whitfield Laste loomaentsüklopeedia 2001 lk.40-50) Sinivaalade ränne Sinivaal on tuntud pikkade rännete poolest. Nad toituvad suvel planktonirikastes arktartilistes ja arktilistes vetes. Sügiseks ja talveks rändavad nad subtroopilistesse ja troopilistesse vetesse. Seal
kõigest 10%.[4] Seetõttu on oluline, et kartulimardikate olemasolu kontrollitakse kogu kartulite kasvamise perioodi vältel, sest kartulimardikad on väga paljunemisvõimelised. Peale kartuli võivad kartulimardikad elada ka muudel põllumajanduslikel taimedel nagu tomat või baklazaan. Tomat ei saa siiski toiduna kultuurkartulit asendada ning paljud tomatisordid on söögiks täiesti kõlbmatud. Tomatil on kartulimardika toitumisperiood pikem, areng aeglasem ja suremus suurem, vastsed on aga alaarenenud. Kui tomateid hävitab kartulimardikas sarnaselt kui kartuleid ning seetõttu tomatite saagikus oluliselt väheneb. Kuna baklazaan valmib hiljem kui kartul, võib juhtuda ka seda, et kui kartulit enam toiduna kasutada ei saa, asub kartulimardikas sööma baklazaani ning hävitada ka seda saaki. [2] 8 3
lihtsalt läbib sooltoru. Üle 26 °C temperatuuri puhul läbib toit sooltoru kiiremini, kui seedumiseks vaja oleks. Teravili antakse tiiki leotamata ja tavaliselt tervena. Vaid väiksemate kalade jaoks vili purustatakse. Söötmisel tuleb arvestada kalade ööpäevaste toitumisrütmidega. Karpkala toitub kõige intensiivsemalt õhtupoolikul kella 16 ja 21 vahel, kasutades siis üle 50% päevasest söödast. Teine intensiivne toitumisperiood on hommikupoolikul kella 8 ja 12 vahel. Peale vee temperatuuri mõjutavad kalade toitumist ka järsud ilmastiku muutused. Vihm, tugev tuul ja äike võivad kalade toitumise katkestada. Ilma paranemisel toitumisrütm ja toidu tarbimine taastuvad. Söötmiskohad: Tiigis 0,4-0,8 sügavusel ja soovitavalt kõval pinnasel. Puidust või plekist söödaalused 12) MÜÜK 6. Eesti kalakasvanduste arv ja tootmise profiil, kalakasvanduste paiknemine Eestis.
Vitamiine kala organism ei sünteesi, neid saab ta söödavatest organismidest ja söödaga. Seepärast lisatakse söödasse vitamiinidesegu premikseid. Söötmine *Teravili antakse tiiki leotamata ja tavaliselt tervena. Vaid väiksemate kalade jaoks vili purustatakse. *Söötmisel tuleb arvestada kalade ööpäevaste toitumisrütmidega. Karpkala toitub kõige intensiivsemalt õhtupoolikul kella 16 ja 21 vahel, kasutades siis üle 50% päevasest söödast. Teine intensiivne toitumisperiood on hommikupoolikul kella 8 ja 12 vahel. Peale vee temperatuuri mõjutavad kalade toitumist ka järsud ilmastiku muutused. *Vihm, tugev tuul ja äike võivad kalade toitumise katkestada. Ilma paranemisel toitumisrütm ja toidu tarbimine taastuvad. Söötmise tehnika: Startersööta tavaliselt ei kasutata - vastsed õpivad ise sööma toitudes tiikides arenevast zooplanktonist. Starterit võib kasutada (nagu ka keedetud muna või Artemiat) vastsete kasvatamisel basseinides
sünteesi, neid saab ta söödavatest organismidest ja söödaga. Seepärast lisatakse söödasse 131 vitamiinidesegu – premikseid. Söötmine Teravili antakse tiiki leotamata ja tavaliselt tervena. Vaid väiksemate kalade jaoks vili purustatakse. Söötmisel tuleb arvestada kalade ööpäevaste toitumisrütmidega. Karpkala toitub kõige intensiivsemalt õhtupoolikul kella 16 ja 21 vahel, kasutades siis üle 50% päevasest söödast. Teine intensiivne toitumisperiood on hommikupoolikul kella 8 ja 12 vahel. Peale vee temperatuuri mõjutavad kalade toitumist ka järsud ilmastiku muutused. Vihm, tugev tuul ja äike võivad kalade toitumise katkestada. Ilma paranemisel toitumisrütm ja toidu tarbimine taastuvad. 132 Söötmise tehnika: Startersööta tavaliselt ei kasutata - vastsed õpivad ise sööma toitudes tiikides arenevast zooplanktonist.
annaabi.ee 
