tagajärgi. 3. Kuna inimkonna plaani kulub sigimine ja kuna seksuaalsus on vahend selle eesmärgi saavutamiseks, siis on üksnes heteroseksuaalne vahekord moraalselt lubatud. 4. Meile on kõiki vitamiine tarvis õiges kogusesmõned vajavad üht rohkem kui teist kuid toitumisdieeti määrates ei pea me esitama retsepte,konkreetseid toite,toitumiskohti ega kulinaarseid harjumusi. 4. Mõisted Topeltjärgne doktriin teooria, mis annab mugava algoritmi kõigi moraalidipuutide lahendamiseks,kus teol on kaks tagajärge, üks hea ja teine halb. 6. Minu kriitika autori suhtes, mis jääb autoril tõestamata? Ei ole suurt kriitikat autori suhes, sest toodud argumentid rahuldavad uurimisprobleemi. 7. Konkreetsed küsimused ja probleemid, mis jäi minu jaoks antud tekstis arusaamatuks
Kui ilm on ühtlane, saabuvad ka linnud ühtlasemalt. 8 RASKUSED RÄNDETEEL Lendamiseks läheb vajab palju energiat. Seepärast peavad linnud edukaks rändeks saama rahulikult puhata ja süüa. Kurnatud ja nälginud linnud on kergeks saagiks nii kiskjatele, haigustele kui ka loodusjõududele. Tugevad tuuled ja tormid, külm ja lumi, vihmasajud ja kuumus kulutavad energiat, mõjutavad toitumiskohti, sunnivad suunda muutma või rännet peatama. Püsiv tugev tuul võib linde nende rändeteelt ka kaugele kõrvale juhtida nii satuvad Eestisse eksikülalised. Raskuseks on ka looduslikud takistused, millest peab üle või ümber lendama, näiteks suured veekogud, mäed, kõrbed. Lindude suurim oht Vahemere ümbruses on aga inimene. Näiteks pisikesel Malta saarel lastakse ja püütakse igal aastal valimatult ja ebaseaduslikult umbes kolm miljonit rändlindu
nii suure kui ka väikese pähkli katkihammustamisele kulub enam-vähem ühepalju aega, kuid suurest pähklist saab rohkem toitu Kui toitu on hõredalt, siis tasub toituda valimatult mitmesugustest saakobjektidest, sest toidupala otsimisele kuluv aeg ületab tema menetlemisele (katkihammustamisele) kuluva aja. 11. Isetaastuvast ressursist toitumine, optimaalse toitumismarsruudi valik. Optimaalsusmudel: taastuvast ressursist (rohust, nektarist jms.) toitujad peaksid toitumiskohti külastama mitte juhuslikult, vaid kindlate ajavahemike järel, et ressurss saaks vahepeal taastuda. 12. Limiteerivate asjaolude arvestamise vajadus optimaalse käitumise ennustamisel. Toitumiskäitumise optimaalsusmudelite koostamine pole lihtne, sest peale energia omastamise efektiivsuse on vaja arvestada paljude muude limiteerivate asjaoludega: alati pole energia omastamine peamine, mõnikord on defitsiitsed mikrotoitained (asendamatud aminohapped, karotinoidid, kaltsium vms
valivus vähendaks puhaskasu. Kuidas tuleks toituda isetaastuvast ressursist? Veel üks harilik probleem, millega puutuvad kokku need loomad, kes toituvad taastuvast ressursist (rohi, nektar, puulehed jms). Jätame ka seekord vahele konkreetse optimaalsusmudeli koostamise kirjelduse. Kõige olulisem põhimõte, mis tuleneb vastavast mudelist, on see, et tagamaks ressursi optimaalse iseuuenemise, ei tohiks toitujad erinevaid toitumiskohti külastada mitte juhuslikult, vaid süsteemipäraselt, kindlate ajavahemike järel. Alati pole toitumisel peamiseks väljakutseks energia omastamine, mõnigi kord on limiteerivaks hoopis vajadus defitsiitsete mikrotoitainete järele, nagu asendamatud aminohapped, karotinoidid, kaltsium vms Kui toitumisalal on palju kiskjaid, siis on loomal tihti kasulik toituda pigem agregeeritult paiknevaist kui hajusalt üle ala paiknevaist saakobjektidest
Kui toitu palju, võib olla valiv, N: hall-kärbsenäpp toitub varahommikuti ja õhtuti tillukestest lehetäidest, keskpäeval aga suurtest putukatest. Kui toitu vähe, tuleb võtta kõik, N: kimalased lülituvad ümber väikestele nektarivaestele õitele, kui suuri nektaririkkaid õisi jääb niidul väga väheseks. Isetaastuvast ressursist toitumine, optimaalse toitumismarsruudi valik. Taastuvast ressursist (rohust, nektarist jms.) toitujad peaksid üksikuid toitumiskohti külastama mitte juhuslikult, vaid kindlate ajavahemike järel, et ressurss saaks vahepeal taastuda. N: kimalased ei liigu oma toitumiskohas ringi juhuslikult, vaid korrapäraselt, külastades järjest läbi kõik õisikud. Selline käitumine võimaldab nektaril õites vahepeal piisavalt taastuda. Muude limiteerivate asjaolude arvestamise vajadus optimaalse käitumise ennustamisel. Mikrotoitained ja kiskjad. Tasub vahetada piirkonda kust toitu otsida, et oleks mitmekesisem.
annaabi.ee 
