Eesti imetajad
Saba
külgedelt lapik, soomustega, nende vahel hõredad karvad. Mõlemal sugupoolel muskusnäärmed.
Tagajäsemed on esijäsemetest tugevamad, vähearenenud ujulestad. Toit on põhiliselt taimne - järvekõrkjas,
pilliroog, vesiroos, vesikupp. Loomse toidu rahuldab limustega. Monogaamne loom - enamus emastel on 2
pesakonda. Elupaigaks on mitmed ehitised - pesad kaldaurus ja kuhilpesad kaldal või veekogus olevatel
alustel. Kuhipesas on pesakamber ja toitumiskambrid. Peale nende ka toitelavad. Ondatra on vees kiirem
kui maismaal. Vee all võib olla - 10min. Vaenlaseks on rebane, kärplane, saarmas, kährikkoer, kanakull,
haug..
VALGEJÄNES (Lepus tidimus) - kõrvatipud on alati mustad, ülamokk lõhestunud, tagajäsemed on paremini
arenenud kui esijäsemed. Tallulkõndijad. Rangluu puudub. Pojad on pesahülgajad, pesa neile ei ehitata.
Kõrv ulatub ninani, mitte üle. Saba valge ja ümar, karvkate suvel pruun, talvel valge
annaabi.ee 
