) domineerivad hõljumistoitujad. Sügavamal on hõljumistoitujate liike aina vähem, süvikutes aga nende arv jälle suureneb. Ka kiirevoolulistes veekogudes on nende arv suhteliselt kõrge. Järvedes toimub biomassi langus allapoole termokliini (oligotroofsed järved). Toitaineterohketes järvedes biomassi suurus kasvab ülalpool termokliini.. põhjaelustiku toiduvõrk: toitumisgrupid: infauna (setesööjad) suurem energiavoog? epifauna (hõljumistoitujad, raipesööjad) ei sisalda palju kaloreid? Kõrvalpõige evolutsiooni: mida sügavamal organismid elavad, seda suuremad on nende mõõtmed gigantism. Selline evolutsioon on aset leidnud ka Baikali järves, sest ta on pikka aega olnud isolatsioonis. vastupidine evolutsioon on kehamõõtmete vähenemine suurtes sügavustes väike keha > vähem toitu vaja.
seostest ja mõningal juhul setete tüüpide levikust. Bakterrakkude arvukus eutroofsete järvede setetes on palju kordi kõrgem kui oligotroofsetes järvedes. Ka vajaliku orgaanilise aine hulgad on suuremad. Setete ja vee piir on see tsoon, kuhu kontsentreeruvad värsked põhja langenud tahke aine 1 osakesed. Infauna liigid on kõige arvukamalt kontsentreerunud sinna kihti. Põhjaelustiku toiduvõrk: Toitumisgrupid: Infauna ja epifauna arvukus mõjutab energia edasikannet avaookeani. Harjasussid ja karbid on hästi omastatav toit kaladele jt. Epifauna annab vähe energiat. Energiavood erinevad. Meiofauna on vahelüliks mikroorganismide ja makrofauna vahel. Epifauna – reeglipäraselt toituvad hõljumist ja raipest. Nende arvukus määrab edasikandmise bentosesse. Hõljumist toitujad (käsnad, mantelloomad) sisaldavad vähe energiat.