Koos mereimetajate ja mnede kalaliikidega moodustavad linnud mere toiduahelate lpplli. Merelinnud on telised maailma asukad. Nad elavad kigil rannikutel, kuid arvukamalt on neid krgematel laiuskraadidel,sest Seal on vesi klmem ja toidurikkam, eelkige on seal rohkem planktonit ja ka planktonitoidulisi loomi. Meremadalikud on olulised veelindude toitumisalad. Merelinnud joovad merevett. Koos kalade ja mnede roomajatega on nad ainsad selgroogsed, kes suudavad juua soolast vett. Seda vimaldavad nende erilised soolanrmed, mis vljutavad joogi ja toiduga saadud leliigsed soolad organismist. Peamised ohud merelindudele on inimtegevusest tulenev hirimine, elu- ja toitumispaikade kadumine (nt tuuleparkide vi muude ehitiste rajamise tttu), lireostus, kalavrkudesse takerdumine ja toiduvarude vhenemine. Lnemere res pesitsevad linnud : Khmnokk-luik.
Wollemi, Yengo, Nattai, Kanangra- Boydi, Gardens of Stonei, Thirlmere`i järvede rahvuspark ja Jenolaini karstikoobaste reservaat. • Eukalüptimetsad 101 liigiga, millest 12 leidub ainult Sydney liivakiviregioonis. Suur Vallrahu Andmed • Maailma pikim ja liigirikkaim korallrifide vöönd. • Korallrifil elab üle 1500 kalaliigi, u. 360 kivikoralliliiki, 5000 limuseliiki ja üle 175 linnuliigi. • Piirkonnas on haruldase mererohusööja dugongi toitumisalad, väljasuremisohus merikilpkonnade rohe- ja eba-karettkilpkonna munemiskohad. • Rifid liigitatakse: radiaalsel kasvamisel tekkinud platvorm- ehk lapprifid ja vallrahud, leidub ka äärisriffe. Tasmaania saar Andmed • Maailma üks viimaseid parasvöötme vihmametsade piirkondi ja üks kolmest lõunapoolkera suuremast metsikust alast. • Iidse Gonwana pärand. • Seal asuvad äärmiselt haruldased taimed (hõbeakaatsia) ja loomad
märksa suurem (kaal 8202054 g) kui isaslind (5171170g), ka sulestiku erinevused on sugude vahel olemas, kuid mitte väga silmatorkavad. Kanakull pesitseb hajusalt üksikpaaridena, hõivates selleks pesitsusterritooriumi ala, mida kaitstakse teiste sama liigi isendite eest. Pesitsusterritooriumi olulisimaks osaks on pesapaik väiksem pesaehituseks sobiv piirkond, kus asub üks või mitu pesa. Pesitsusterritoorium ning seda ümbritsevad toitumisalad moodustavad ühe kullipaari kodupiirkonna. Kanakull elab Põhja-Ameerikas ja Euraasias. Euroopas pesitseb ta peaaegu kõikjal, kuid vähem on teda Lääne- ja Lõuna-Euroopas. Eestis on kanakull üldlevinud röövlind, kelle käekäiku on terasemalt jälgitud juba paarkümmend aastat nn. Röövlinnuruutudes. Pesitseb ta nii loodusmaastikus kui metsatukkadega vahelduvas kultuurmaastikus. Asustab erinevaid metsatüüpe, kuid eelistab pesitseda vanas okas- või segametsas. Saagijahil kanakulle
enam looduslikuks ega vaatamisväärseks. Jaapanis on sama lugu. Ainult kaht Jaapani 30 000 jõest võib pidada looduslikuks – s.t. neid ei ole paisutatud ega nende voolusängi oluliselt mõjutatud. Mangroov. Mangroovtihnikud kuuluvad tähtsaimate troopiliste märgalakoosluste hulka. Nad koosnevad vähestest puittaimeliikidest, mis taluvad soolase vee üleujutusi, ning on levinud mudasel rannikualal merevee tõusu ja mõõna piirkonnas. Mangroovisood on väga olulised kudemis- ja toitumisalad paljudele koorikloomadele ja kaladele. Vaatamata mangroovi suurele majanduslikule tähtsusele raadatakse neid siiski sageli riisipõldudeks või töönduslikeks krevetikasvandusteks. Mangroovisoid on tõsiselt kahjustatud ka puidu varumisel. Korallrifid. Troopilistel korallriffidel, mis moodustavad kogu maailmaookeani pinnast umbes 0,2%, elab hinnanguliselt üks kolmandik ookeani kalaliikidest. Juba praeguseks on hävitatud
estuaarides elada näiteks ahven, haug, kiisk, hink ja roosärg (Paal, 2000; Internet 3) Mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud on mere rannikualad, mis madala veeseisu ajal ei ole kaetud veega, kus puuduvad soontaimed, kuid leiduda võib sinikuid ja ränivetikaid. Selle elupaigatüübi juurde loetakse ka ööpäevas paariks tunniks mõõnaga paljanduvad pika meriheina (Zostera marina) koosluste kasvualad (Paal, 2000). Need elupaigatüübid on eriti tähtsad toitumisalad metslindudele ja kurvitsalistele (Internet 7). Loomastiku liigiline koosseis sõltub hapnikutingimustest ja taimestiku olemasolust. Kaladest elutsevad mõõnaga paljanduvatel mudastel ja liivastel laugmadalikel särg, ogalik ja nurg (Paal, 2000; Internet 3) Rannikulõukad ehk laguunid on madalad rannikuveekogud, kus vee soolsus ja hulk võivad olla muutlikud, sõltudes veevahetusest merega ja sademete hulgast ning magevee sissevoolust maismaalt (Paal, 2000; Internet 3)
energiakuluga omastab maksimaalse toiduhulga. Marginaalväärtusteoreemi olemas - loomal tasub toitumiskohast lahkuda ja leida uus koht, kui efektiivsus on langenud alla marginaalpiiri. Kui toitu raske leida, siis tasub kauem toituda ühes kohas.N: kimalased ammutavad iga õisiku seda tühjemaks, mida vähem õisi niidul parajasti on, N: kuldnokk viibib ühel toitumisalal seda kauem, mida hõredamalt paiknevad sobivad toitumisalad. Kui toitu palju, võib olla valiv, N: hall-kärbsenäpp toitub varahommikuti ja õhtuti tillukestest lehetäidest, keskpäeval aga suurtest putukatest. Kui toitu vähe, tuleb võtta kõik, N: kimalased lülituvad ümber väikestele nektarivaestele õitele, kui suuri nektaririkkaid õisi jääb niidul väga väheseks. Isetaastuvast ressursist toitumine, optimaalse toitumismarsruudi valik. Taastuvast ressursist (rohust, nektarist jms.) toitujad peaksid üksikuid toitumiskohti külastama mitte
Muldade vaesumine – sõltuvus väetamisest Ligitõmbav kahjuritele ja umbrohtudele Suur osa kasvatavatest taimedest obligatoorsed mesilastolmlejad ◦ Tolmendamata mandli saagikus langeb 114 kg 18 kg peale Mesilaste nälgimine Antropogeenselt kujunenud mosaiiksus Loodusliku koosluse areaali pidev vähenemine Areaalide eraldumine ja isoleerimine Koosluse kriitiline pindala liigilise mitmekesisuse seisukohalt Ristumisbarjääride tekitamine Vähenenud toiduvalik/toitumisalad Geenitriiv, in-breeding, leviste hävimine Doominoeffekt Areaalide eraldumine Populatsioonide füüsiline isolatsioon ◦ Geneetilise mitmekesisuse vähenemine: vastupanuvõime vähenemine ◦ Ristumisbarjäär naaberpopulatsioonidega Liigilise mitmekesisuse vähenemine ◦ Minimaalne pindala liigi säilimiseks: tiiger vs võilill ◦ Väljasuremise võlg ◦ Ökoloogiliste seoste nõrgendamine ◦ Võtmeliigid elupaikade vähenemine – päikesekaru borneol Doomino efekt
annaabi.ee 
