RAHAREFORMID AASTATEL 1919-1933
Erandina tuli maksudena vastu võtta Saksa või Vene vahetusraha. Ühtlasi kaotas
kehtivuse Soome, Saksa ja Vene rahade sundkurss. Eesti Vabariigi kodanik tarvitas riigi
esimestel aastatel Eesti marka ainult maksevahendina. Kogumiseks ja säästmiseks eelistati
tsaarirubla. Eestis puudus tagatisfond ning seetõttu odavnes Eesti marga kurss kiiresti.
Tagatisfondi loomiseks pandi poliitikud suuri lootusi välislaenudele, kuid Eesti vabariik sai
Vabadussõja ajal üsna suurt sõjavarustus- ja toitlustuslaenu kaupade näol, aga mitte suuri
rahalaene. Väiksemaid summasid saadi üksnes peaaegu sama raskes olukorras olevalt
Soomelt. 24. veebruaril 1919 kinnitas valitsus Eesti Panga põhikirja, mille koostas Juhan
Kukk ja Mihkel Pung. Seejuures võeti eeskujuks Saksa Riigipanga ja Prantsuse Panga
põhikirjad. 7.märtsil otsustas Ajutine Valitsus moodustada eeltööde tegemiseks ja panga
juhtimiseks kuni täiskogu kokkukutsumiseni kolmeliikmelise komitee, kanda Riigikassa
annaabi.ee 
