kõik eluks vajalik olemas. Töökohad ja ettevõtted asuvad enamus linnas, linnapiires on lihtne liigelda, igale poole saab suhteliselt kiiresti. Koolid ja lasteaiad- parimad neist asuvad linnades. Suured toidupoed, kust saab tavalisest kiirtoidust kuni väga peenete roogadeni ulatuvaid kõhutäisi. Kaubanduskeskused, kus on olemas absoluutselt kõike kodutehnikast riieteni välja, isegi ilusalongid. Palju huvitavaid kohvikuid ja restorane kuhu minna. Samas ka kiirtoiduga tegelevad toitlustuskohti, aga need mulle eriti ei meeldi, sest tihtipeale pole teenindus just kõigeparem või kiirem, toit kõige tervislikum ja olen isegi ühes nendest kohtades näinud tuvisid ringi lendamas, mis viitab sellele, et pole need kohad ka just kõige puhtamad. Veel on linnas palju kohti, kus sisustada oma vabaaega, kas siis igasugused trennid, sportimis võimalused jne. Palju meelelahutus kohti nagu klubid, kinod ja teatrid. Üldjuhul kõik kontserdid ja üritused toimuvad ka linnas, nii
järjekorrad Heltermaa sadamas. Järjekordade näol on tegemist probleemiga, millega hiidlased peavad õppima koos elama. Hiiumaa on hinnatud puhkusepaik nii eestlaste, kui Eesti külaliste hulgas. Turisti paelub ilmselt salapära, mis saare meretagust elu looritab. Praamisõit, mis meile tüütult pika rutiinina tundub, on turisti jaoks tihti tore seiklus. Igatahes on Hiiumaa külastajate arv aasta-aastalt kasvanud ja turismiettevõtetel läheb hästi. Tekib uusi teenuseid, uusi majutus- ja toitlustuskohti. Hiiumaal pakuvad majutust valdavalt väiksemad majutuskohad, kuna hotellide nominaalosakaal on ainult 10%. Samas tuleb arvestada, et keskmine hotell on tubade ja voodikohtade mahult muudest majutuskohtadest oluliselt suurem. Hiiumaa majutusasutuste keskmine maht on 24 voodikohta 10 toas. 4 Hiiumaad külastab aastas ca 150 000 turisti. Nende tarbeks on saarel 75 majutusasutust 5 hotelli, 2 kämpingut, 6 matkamaja ja hostelit, 6 puhkeküla, 30 puhkemaja, 10
4) vara, mille teine isik võõrandab Kaitseliidu kasuks; 5) vara, mis soetatakse siseastumis- ja liikmemaksude arvel; 6) vara, mis on saadud muul seadusega lubatud viisil. Kaitseliidu õigusvõime Kaitseliidul ei või olla õigusi ja kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärkidega Kaitseliidul on õigus: 1) sõlmida lepinguid; 2) asutada huvialaringe, harjutusväljakuid ja lasketiire; 3) avada puhkekodusid, puhke- ja spordibaase ning toitlustuskohti; 4) välja anda ajalehti, ajakirju, õpikuid, käsiraamatuid ja muid trükiseid; 5) korraldada korjandusi ning avalikke, sealhulgas tasulisi üritusi; 6) pidada töökodasid ja kauplusi; 7) olla keskkogu või keskjuhatuse otsusel osaühingu osanik ja aktsiaseltsi aktsionär; 8) asutada keskkogu või keskjuhatuse otsusel eraõiguslikke juriidilisi isikuid oma seadusjärgse ja põhikirjalise tegevuse toetamiseks;
6) vara, mis on saadud muul seadusega lubatud viisil. Kaitseliidul on õigus omada vara, mis oli Kaitseliidu või tema üksuse või allüksuse omand enne 1940. aasta 16. juunit. Kaitseliidu sisseastumis- ja liikmemaksu tasumise kord kehtestatakse põhikirjaga. Kaitseliidul on õigus: 1) sõlmida lepinguid; 2) asutada huvialaringe, harjutusväljakuid ja lasketiire; 3) avada puhkekodusid, puhke- ja spordibaase ning toitlustuskohti; 4) välja anda ajalehti, ajakirju, õpikuid, käsiraamatuid ja muid trükiseid; 5) korraldada korjandusi ning avalikke, sealhulgas tasulisi üritusi; 6) pidada töökodasid ja kauplusi; 7) olla keskkogu või keskjuhatuse otsusel osaühingu osanik ja aktsiaseltsi aktsionär; 8) asutada keskkogu või keskjuhatuse otsusel eraõiguslikke juriidilisi isikuid oma seadusjärgse ja põhikirjalise tegevuse toetamiseks;
kõrvale hiilida. (Kaubandus tänapäeval, s.a.) Üheks suurimaks probleemiks Euroopa Liiduga ühinemise eel sai Eesti võetud kohustuste täitmine toidumüügi sanitaarnormide osas. Samas oldi mõnede asjatundjate sõnul Eestis normide kehtestamisega isegi rangemad, kui seda Euroopas ja eriti Euroopa lõunariikides nõuti. Eriti said sanitaarnormid probleemiks Eesti maapiirkondadele ja puudutasid väiksemaid asulaid ning vaesemaid toitlustuskohti, näiteks koolisööklaid. (Kaubandus tänapäeval, s.a.) Tihenevas konkurentsis ellujäämise peamiseks eelduseks tundub olevat kaubandus- ja teenindusasutuste kuulumine suurematesse kontsernidesse, kellel on odavam sisse osta suuremat kogust kaupa ja toorainet, samuti kasutada rohkem raha investeeringuteks ning kaasaegseteks tehnilisteks lahendusteks ja oskusteabeks. Suurkauplejate pealetungi üle on kurtnud ka väiketootjad, kelle väikesehulgalist ja ebaühtlasema kvaliteediga toodangut
Tervisekaitseinspektsioon peab lasteasutustes ja koolides tegutsevaid toitlustusasutusi toiduohutuse seisukohast kõrge riskiastmega ettevõtteiks. 2003. aastal ei vastanud nende ettevõtete ruumid ja seadmed paljudel juhtudel valitsuse kehtestatud toiduhügieeni eeskirjade nõuetele. 01.08.2003. aaasta seisuga oli Tervisekaitseinspektsiooni andmetel Eestis 202 nõuetele mittevastavat kooli. Kuna aga lasteasutusi ei saa jätta toitlustamata, selliseid nõuetele mittevastavaid toitlustuskohti üldjuhul ei suletud. Neil lubati ilma tunnustamiseta tegutseda või tunnustati neid tähtajaliselt (seejuures kordu- valt), seades piirangud käideldavatele tootegruppidele, et nii palju kui võimalik vähendada toitlustamisega kaasneda võivaid riske laste tervisele. Kui lasteasutus või kool on riigi või omavalitsuse omand, siis selliste toitlustuskohtade olukorra eest vastutavaid isikuid üldjuhul ei ole trahvitud, sest vajalike ümberkorralduste-remondi-ümberseadista-
jala kui ühistranspordiga ning mille juures on suvel võimalik avada ka suveterrass. Kesklinnas asudes on kliendil mugav tulla einestama nii hommikul, lõunal, kui õhtul ning haarata kiirelt toitu kaasa kodus või kontoris söömiseks. Ettevõtte loojatena huvitume keskkonnasäästlikkusest ning tervislike eluviiside propageerimisest. Üha enam inimesi on enda jaoks leidnud taimetoitluse. Paraku pole Eestis piisavalt toitlustuskohti, mis võimaldaks neil sama maitsvalt, kiirelt ja mugavalt einestada, kui liha ja loomse päritoluga koostisosi sisaldavaid toiduaineid tarbivatel inimestel. Samuti soovime rikastada sojatoodete valikut ja suurendada nende kättesaadavust Eestis: pakume erinevaid sojatooteid nagu näiteks sojaviinerid, -vorst, -desserdid jne. Võimalikult palju pakutavast valmistame kohapeal näiteks sojaubadest valmistatav sojapiim. Erilist rõhku
.46 3 Lühikokkuvõte Käesoleva äriplaani idee on rajada Kuressaare kesklinna mahe- ja toortoidukohvik nimega Mahedik. Ettevõtte missiooniks on propageerida tervislikku toitumist ning muuta inimesed teadlikumaks oma igapäevastes toiduvalikutes. Visioon on saada aastaks 2019 Kuressaare hinnatuim söögikoht nii kohalike kui ka turistide seas. Eesmärk on olla üks tuntumaid ja tunnustatumaid toitlustuskohti Saaremaal. Üllatada kliente pidevalt uute ja maitsvate roogadega ning saada vähemalt 150 püsiklienti. Kohvik Mahedik pakub kiirelt ning tervislikult kättesaadavat toitu. Tootevalikust leiab toite mahe- ja toortoidu austajatele. Lisaks leiab menüüst tooteid allergikutele, inimestele, kes ei talu kas gluteeni või laktoosi. Samuti on kohviku sihtturuks toitumisteadlikud inimesed, kes teevad oma igapäevaseid toiduvalikuid puhta ning vitamiinirikka toidu kasuks.
annaabi.ee 
