esimees, kaubandus- ja siseminister K.Päts, ministrite 1918 1/14. veebruar nõukogu abiesimees ja üleminek vanalt kalendrilt kohtuminister J.Vilms, uuele: 1. veebruar loetakse välisminister J.Poska, raha- ja 14. veebruariks riigivarandusteminister J.Kukk, põllutöö- ja toitlusminister 1918 23. veebruar Pärnu J.Raamot, sõjaminister A.Larka, töö- ja hoolekandeminister teatri rõdult loetakse V.Maasik, teedeminister avalikult ette Eesti Vabariigi F.Peterson, haridusminister iseseisvusmanifest P.Põld 1918 24. veebruar iseseiseva 1918 märts november Saksa Eesti Vabariigi okupatsioon Eestis väljakuulutamine Tallinnas
3) Tühistatakse enamlaste korraldused varade riigistamise kohta. 4) Eesti sõjaväelased ilmugu 1. märtsiks oma väeosadesse. 5) Kokku on seatud Eesti ajutine valitsus. Moodustati ajutine valitsus: Ministrite nõukogu esimees siseminister, kaubandus ja tööstusmeister Konstantin Päts. Ministrite nõukogu abiesimees ja kohtuminister Jüri Vilms. Välisminister Jaan Poska. Sõjaminister Andres Larka. Raha- ja riigivaranduste minister Juhan Kukk. Põllutöö- ja toitlusminister Jaan Raamat. Teedeminister Ferdinand Peterson. Töö- ja hoolekandmise minister Villem Maasik. Haridusminister Peeter Põld. Saksa okupatsioon Rahukõnelused Brest-Litovskis- 1917. aasta oktoobrirevolutsiooni järel soovisid bolsevikud Lenini juhtimisel teha separaatrahu Venemaa ja Saksamaa vahel. 15. detsembril kirjutati alla vaherahule ehk relvarahule. Saksamaa kavatsused ja sõjalised jõud: 1) Saksamaa saatis raha Venemaale enamlastele, kes pidid kukutama ajutise
järsk reaktsioon kainestas Maanõukogu saadikuid tunduvalt. Sõda aga ei olnud kaugeltki läbi, ei tahetud valitsuskriisi ja ülemjuhataja lahkumist. Leiti, et kriitikas on 56 mindud üle piiri. AV pälvis taas Maanõukogu kiituse ning Maanõukogu juhatus vahetati hoopis välja, juhatuse esimehe kohale asus Kaarel Parts. Maanõukogu (MNK). Sotsialistid lahkusid valitsused, tagasi astuma sunniti ka AV toitlusminister Jaan Raamot, kelle vastu oli samuti palju kaebusi. Põhimõte jäi siiski samaks, AV täitis endiselt täides ja seadusa fn-e. Uus AV valimistähtaeg 5-7.04.1919. istungjärgul rõhutati, et AV võib välja anda seadusi jne, kuid kõik tuleb Asutavas Kogus (AK) läbi vaadata. AK valimisteks oli hakatud valmistuma nov-s 1918. aastavahetuse paiku katkenud, alates veebr uue hooga asja juurde. Kõigepealt kõikvõimalikud
See kainestas vasakpoolseid, nende toon muutus pehmemaks ja konstruktiivsemaks ja lõpuks korrladati valitsusele usaldushääletus, millest selgus, et pooldatakse valitsuse jätkamist. Küll aga astus Maanõukogu juhatus, Aadu Birki asmele sai Parts. Näiliselt justkui midagi ei muutunudki - kriis oli lahenenud ilma väga suurte muudatusteta - otsustati panna paika sõjaväljakohtute täpsemad reeglid. Oma kohast jäi ilma toitlusminister Jaan Raamot. Vast ehk kõige olulisem tulemus oli see, et taas pandi paika üleminekujärgu lõppdaatum - Asutav Kogu astub kokku 23. aprillil 1919. Järgnevad kuud toimusidki Asutava Kogu valimiste tähe all. Juba veebruarikuisel Maanõukogu viimasel istungijärgul valiti ametisse valimiste peakomitee, mille esimeheks sai Kaarel Parts, peakomitee alluvuses loodi 9 maakonna komiteed ja kaks linnakomiteed, nende alluvuses veel jaoskonnakomiteed - nimekirjade koostamine
annaabi.ee 
