kommunistliku diktatuuri püsimajäämise. Riik oli majanduslikus kaoses (tööstustoodang oli langenud 19.sajandi lõpu tasemele) Kodusõja aastatel 1918.-1921.a. kasutasid enamlased sõjakommunismi poliitikat- sõjaliste, majanduslike ja poliitiliste abinõude kompleks / selles nähti ka sotsialismi mudelit, mis võimaldab Venemaal kiiresti jõuda kommunistliku ühiskonda. Sõjakommunismi iseloomustavad: toitlusdiktatuur- talupoegadele kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus (sisuliselt võeti väevõimuga kogu leiva- ja seemnevili) keelustati viljaga kauplemine jõukamata talupoegade maid jagati kehvikutele hakati looma ühismajandeid- kolhoose natsionaliseeriti tööstusettevõtted; põhiline toodang oli rakendatud Punaarmee vajaduste rahuldamiseks üritati üle minna toiduainete, tarbekaupade ja teenuste tasuta jagamisele.
suri ca 4 miljonit inimest välismaised heategevusorganistatsioonid toitsid ca 10 miljonit inimest näljahäda leevendamiseks rekvireeriti kirikuvarad · Kodusõja aastatel 1918.-1921.a. kasutasid enamlased sõjakommunismi poliitikat- sõjaliste, majanduslike ja poliitiliste abinõude kompleks / selles nähti ka sotsialismi mudelit, mis võimaldab Venemaal kiiresti jõuda kommunistliku ühiskonda. · Sõjakommunismi iseloomustavad: toitlusdiktatuur- talupoegadele kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus (sisuliselt võeti väevõimuga kogu leiva- ja seemnevili) keelustati viljaga kauplemine jõukamata talupoegade maid jagati kehvikutele hakati looma ühismajandeid- kolhoose natsionaliseeriti tööstusettevõtted; põhiline toodang oli rakendatud Punaarmee vajaduste rahuldamiseks üritati üle minna toiduainete, tarbekaupade ja teenuste tasuta jagamisele
Vene SFNV; Ukraina NSV; Valgevene NSV; Taga-Kaukaasia SFNV. e) välispoliitika, Kominterni moodustamine, välispoliitilised loosungid, näited tegevusest, hinnang Kodusõja aastatel 1918 – 1921 kasutasid enamlased sõjakommunismi poliitikat, milles nähti ka sotsialismi mudelit, mis võimaldab Venemaal kiiresti jõuda kommunistliku ühiskonda. Sõjakommunismi iseloomustavad: toitlusdiktatuur- talupoegadele kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus (sisuliselt võeti väevõimuga kogu leiva- ja seemnevili) ning keelustati viljaga kauplemine. jõukamata talupoegade maid jagati kehvikutele ja hakati looma ühismajandeid- kolhoose. natsionaliseeriti tööstusettevõtted; põhiline toodang oli rakendatud Punaarmee vajaduste rahuldamiseks. üritati üle minna toiduainete, tarbekaupade ja teenuste tasuta jagamisele ja seati sisse nn
inimest ning välismaised abiorganisatsioonid toitsid ca 10 miljonit inimest. Näljahäda leevendamiseks rekvireeriti enamlaste poolt kirikuvarad. Kodusõja aastatel 1918 1921 kasutasid enamlased sõjakommunismi poliitikat, milles nähti ka sotsialismi mudelit, mis võimaldab Venemaal kiiresti jõuda kommunistliku ühiskonda. Sõjakommunismi iseloomustavad: · toitlusdiktatuur- talupoegadele kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus (sisuliselt võeti väevõimuga kogu leiva- ja seemnevili) ning keelustati viljaga kauplemine. · jõukamata talupoegade maid jagati kehvikutele ja hakati looma ühismajandeid- kolhoose. · natsionaliseeriti tööstusettevõtted; põhiline toodang oli rakendatud Punaarmee vajaduste rahuldamiseks.
ning välismaised abiorganisatsioonid toitsid ca 10 miljonit inimest. Näljahäda leevendamiseks rekvireeriti enamlaste poolt kirikuvarad. Kodusõja aastatel 1918 1921 kasutasid enamlased sõjakommunismi poliitikat, milles nähti ka sotsialismi mudelit, mis võimaldab Venemaal kiiresti jõuda kommunistliku ühiskonda. Sõjakommunismi iseloomustavad: - toitlusdiktatuur- talupoegadele kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus (sisuliselt võeti väevõimuga kogu leiva- ja seemnevili) ning keelustati viljaga kauplemine. - jõukamata talupoegade maid jagati kehvikutele ja hakati looma ühismajandeid- kolhoose. - natsionaliseeriti tööstusettevõtted; põhiline toodang oli rakendatud Punaarmee vajaduste rahuldamiseks.
ja tähtsamad raudteesõlmed bolševike kontrolli all – toiduaineid tarbivad piirkonnad Valged ei suutnud ajastada väljaastumisi üheaegselt – vastuolud väejuhtide vahel, Koltšak Siberis, Denikin ja Wrangel Lõuna Venemaal, Judenitš Loode-Venemaal Punased võitsid Sõjakomminism - majanduspoliitika, kus kogu majandus allutati riigi kontrolli alla Toitlusdiktatuur – riigile toiduainete andmise kohustus, viljaga kauplemine keelati Jõukalt talurahvalt võeti ära osa maad, anti kehvikutele, loodi ka ühismajapidamisi - kommuune, sovhoose, kolhoose Natsionaliseeriti ka kesk- ja väikeettevõtteid Seati sisse nn.klassipajuk 1920.a. lõpul palk produktidena Osa kaupu ja teenuseid jagati tasuta –
Enamlased olid kohe pärast võimule tulekut likvideerinud toiduainete vaba turu, olid kehtestanud kõigile olulisematele toiduainetele sundhinnad. Riiklikud hinnad olid talurahvale sobimatult madalad, vastuvõetamatud. Kokkuostuhinnad pidid olema töölistele sobiva hinnaga, talurahvas ei müünud toitaineid riigile. Mustal turul müümine polnud lihtne ega ohutu, tšekaa hoolitses selliste talupoegade kinni pidamise eest. Kogu enamlikul Vm-l kehtestati nn toitlusdiktatuur. See tähendas, et talurahvas oli kohustatud riigile ära andma kõik oma toiduainete varud. Selleks, et talurahvalt toiduaineid kätte saada, saadeti maale nn toitlussalgad, need formeeriti linnades reeglina tööta jäänud töölistest, sel moel lootsid enamlased tabada mitu kärbest ühe hoobiga- vähendada linnade elanikkonda, teiseks leida jõud, kes talurahvalt vägivaldselt toiduained ära võtaks ja parandaks linnaelanike toitlustamist, toitlussalgad pidid ka oma liikmeid ise toitma