Väikeste õõnsuste tõttu on puidu sisepindala väga suur, moodustades puidus kapillaarse infrastruktuuri, mis annab materjalile spetsiaalsed hügroskoopsed omadused (tänu sellele on pudul võime endasse ümbritsevat õhuniiskust imada). Avaused rakuseintes, nn poorid, võimaldavad puidus radiaalsuunaliselt vedelikke transportida. Tavaliselt tekivad poorid kahe naaberraku vahele rakuseina samas kohas, moodustades nii ühe poori paari. Nende kaudu transporditakse toitevedelikud tangentsiaalsuunaliselt mööda tüve laiali, radiaalsuunaline vedelike liikumine toimub aga säsikiirtes. Pooride olemasolu omab suur tähtsus puidu kuivatamisel ja immutamisel. Puidu rakud koosnevad peamiselt tselluloosist, hemitselluloosist, ligniinist ja sisaldavad veel vaiku, valku, pigmenti, suhkrut. Rakud moodustavad koed, koed elundkonna. Kude on teaud ül rakkude kogum. Puu kudede liigid juhtkude- ül juhtida mahlu üles või alla (maltspuit, niin)
kapillaarse infrastruktuuri, mis annab materjalile spetsiaalsed hügroskoopsed omadused (tänu sellele on pudul võime endasse ümbritsevat õhuniiskust imada. Lähemalt peatükis ,,Puidu füüsikalised omadused"). Avaused rakuseintes, nn poorid, võimaldavad puidus radiaalsuunaliselt vedelikke transportida. Tavaliselt tekivad poorid kahe naaberraku vahele rakuseina samas kohas, moodustades nii ühe poori paari. Nende kaudu transporditakse toitevedelikud tangentsiaalsuunaliselt mööda tüve laiali, radiaalsuunaline vedelike liikumine toimub aga säsikiirtes. Pooride olemasolu omab suur tähtsus puidu kuivatamisel ja immutamisel. 3.2 Muutused puidurakkudes Kui puu kasvab ebaühtlase reljeefiga aladel (kallaktel, nõlvadel) või domineerivate tuultemõjupiirkondades, on puu pideva ühesuunalise koormuse all ja tulemuseks on muutused puidu raku ehituses. Moodustub ränipuit (tingituna survepingest) ja tõmbepuit (tingitud tõmbepingest).