Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös
toodab viite hormooni (tuntumad insuliin ja glükagoon)
Glükoos on füsioloogiline suhkur s.t. selline suhkur, mille meie organism
omastab ehk vastu võtab. Närvikude ja vere punalibled saavad sellest peaaegu
kogu oma energia. NB! Glükoositaseme langusel (hüpoglükeemia) tekib
närvirakkudes toidu puudus, närvisüsteemi töö häirub, mille tagajärjeks on
teadvusekadu. Glükoosilahust (4,5-5 % ) süstitakse haiglas kehavedelike
taastamisel ja toitelahusena paljude haiguste korral (verekaotuse puhul). Ka
kauakestev vere suur glükoosisisaldus (hüperglükeemia) on kahjulik. Glükoosi on
veres söömata oleku ajal 3,5-5,2 mmol/l.
Pärast söömist suurem osa verre imendunud glükoosist deponeerub
maksas ja ka teistes kudedes (lihastes) ühendina, mida
nim.glükogeeniks.
Söögikordade vahel saab organism hakkama lõhustades seda
glükoositagavara maksas.