ERIZOOLOOGIA LIIK AINURAKSED e protistid Liikumisorganellid: • Kulendid• Viburid• Ripsmed Toitumiselundid: • Kulendloomadel– kogu kehapind– toitevakuool ehk toitekublik • Vibur- ja ripsloomadel– rakusuu– rakuneel– toitevakuool ehk toitekublik • Võime entsüsteeruda HÕIMKOND: AINUTUUMSED Liikumisorganellid puuduvad või liiguvad kulendite või viburite abil KLASS VIBURLOOMAD 1-8 viburit toitumisviisilt auto-(nagu taim), hetero (organilistest ainetest) ja miksotroofselt. roheline silmviburlane enamasti kaetud tiheda elastse kestaga – pelliikulaga – Autotroofsed – Heterotroofsed – Miksotroofsed KLASS JUURJALGSED Võime moodustada ajutisi protoplasmaatilisi jätkeid – kulendeid ehk pseudopoode, rakusuu ja pärak puuduvad.
Silmviburlane paljuneb pikipooldumise teel. Kingloom. Kingloom elab samasugustes veekogudes kui amööb ja silmviburlane. Kinglooma keha meenutab kinga, see on kaetud lühikeste ripsmetega. Ripsmed liiguvad laineliselt ja nende abil kingloom ujub pööreldes. Kinglooma keha eesotsast kuni keskosani kulgeb pikemate ripsmetega rennike- suuväli. Selle tagumises otsas on ava- rakusuu, mis viib lühikesse torujasse rakuneelu. Rakuneelu lõpus moodustub toidu ümber toitekublik. Seedimata toit heidetakse rakupäraku kaudu välja. Kingloom hingab nagu teisedki algloomad. Kingloom paljuneb ristipooldumise teel. Ebasootsad keskkonnatingimused elab ta üle tsüstina.
meditsiinis. Jaanpan, Hiina, Korea kastuavad köögis ka porfüürat. 6.ROHEVETIKAD- üle 8000 liigi, elavad magevetes, leidub ka mullas, puutüvedel . Taimed ja rohevetikad on sarnased neil sisalduva sama tüpi klorofülli ja mõlema säilitusaineks on tärklis. 7. ALGLOOMADE ÜLDEHITUS- Ümbritsev membraan on kaetud pellikulaga. Tstoplasmas paiknevad rakuorganellid ja tuum. liiguvad kulendite, viburite või ripsmete abil. Esineb toitekublik, mis sisaldab ensüüme. Neil esineb ekskretoolsed vakoolid (jääkained) 8. TÜSENTEERIA SISEAMÖÖB- elutseb pime ja käärsoole vahendikus, vahel ka maksas. Tekitavad veitsevaid sisehaavandeid. 9. NÄGLEERIA- elab veekogudes ja levib tolmuga õhus. Sattudes inimese organismi põhjustab rasket sageli surmaga lõppevat kesknärvissteemi haigust- amöboidset ajukelme põletikku. On levinud kesk ja lõuna euroopas. inimesed nakatuvad supeldes looduslikes veekogudes ja ka basseinides
Keha üherakuline ning suurus 1-300 mikromeetrit (0,3mm). Alglooma rakumembraan on loomarakule tüüpilise ehitusega ja võib olla ketud elaste katte pelliikuliga. Algloomad liiguvad ebajalgade, viburite või ripsmete abil. Ebajalgadeks ehk kulenditeks nim. mitmesuguse kujuga ajutisi väljasopistavaid tsütoplasma osi. Viburid (pikad niiditaolised struktuurid) ja ripsmed (lühikesed niidid) on sarnase ehitusega. Eristatakse kolme tüüpi toitumis- ja eritusorganelle: Seedevakuool e. Toitekublik, sisaldab seedeensüüme, Sekretoorsed vakuoolid võivad sisaldada valke lammutavaid ensüüme, Eksretoorsetes vakuoolides eritised ja jääkained. Kaitseorganellid esinevad vaid ripsloomadel, nendeks on paisatid, mis kujutavad endast niitjaid väljapaistvaid kehakesi, tungides vaenlase või saakobjekti kehasse halvavad nad selle talitluse. Algloomad paljunevad sugulisel või mittesugulisel tee. Mittesuguline paljunemine toimub mitoosi, pungumise või hulgijagunemise teel
Bakterite halvad küljed: paljud toitained riknevad bakterite elutegevuse tõttu, osad bakterid põhjustavad haigusi. Bakterite head küljed: aitavad kaasa toidu seedimisele, piimhappebakterid aitavad valmistada juustu, jogurdit ja muud sarnast, nad eritavad keskkkonda piimhapet, mis pärib teiste bakterite paljunemist. Kingloom Kinglooma tähtsamad kehaosad on ripsmed, suuväli, rakusuu, rakuneel, toitekublik, rakupärak, tuikekublikud, loomekanalid. Seened Üldtunused: neil on seeneniidid e. hüüfid, seeneniidistik e. mütseel, paljunevad eostega, on heterotroofsed organismid, neil puudub võime aktiivselt liikuda, moodustavad omaette seeneriigi, ei vaja valgust, lagundajad. Pärmseened toituvad orgaanilisest ainest (suhkrust). Nad paljunevad: soodsates tingimustes pungumise teel ja ebasoodsates tingimustes jaguneb pärmseene sisu neljaks eoseks.
rakuhingamine, H ainete ensümaatiline lõhustamine, E valkude süntees. 3.6. 1 mitokonder, 2 ribosoom, 3 lüsosoom. 3.7. Vasakul mitokonder, paremal kloroplast. Erinevus: 1. kloroplastides toimub fotosüntees, mitokondrid varustavad rakku energiaga. Sarnasused: 1. ümbritsetud kahekihilise membraaniga. 2. sisaldavad DNA-d. 3.8. I Amööbil tekivad väljasopistused ( moodustab kulendid). II Amööb ümbritseb bakteriraku. III On moodustunud fagotsütoosipõieke ( toitekublik). Toimub bakteri lagundamine ensüümide abil. Rakustruktuur on lüsosoom või fagotsütoosipõieke (fagosoom) või toitekublik. Inimesele vajalik- organismi sattunud mikroobide hävitamiseks. 3.9. A - taimerakk, B loomarakk. 2 varustab rakku energiaga, 1 juhib rakus toimuvaid protsesse, 3 sisaldab varu- ja jääkaineid, 4 transpordib aineid rakus ja osaleb ainevahetuses. 3.10. Bakteritel on rakuline ehitus. Viirustel rakuline ehitus puudub, koosnevad
rakuhingamine, H ainete ensümaatiline lõhustamine, E valkude süntees. 3.6. 1 mitokonder, 2 ribosoom, 3 lüsosoom. 3.7. Vasakul mitokonder, paremal kloroplast. Erinevus: 1. kloroplastides toimub fotosüntees, mitokondrid varustavad rakku energiaga. Sarnasused: 1. ümbritsetud kahekihilise membraaniga. 2. sisaldavad DNA-d. 3.8. I Amööbil tekivad väljasopistused ( moodustab kulendid). II Amööb ümbritseb bakteriraku. III On moodustunud fagotsütoosipõieke ( toitekublik). Toimub bakteri lagundamine ensüümide abil. Rakustruktuur on lüsosoom või fagotsütoosipõieke (fagosoom) või toitekublik. Inimesele vajalik- organismi sattunud mikroobide hävitamiseks. 3.9. A - taimerakk, B loomarakk. 2 varustab rakku energiaga, 1 juhib rakus toimuvaid protsesse, 3 sisaldab varu- ja jääkaineid, 4 transpordib aineid rakus ja osaleb ainevahetuses. 3.10. Bakteritel on rakuline ehitus. Viirustel rakuline ehitus puudub, koosnevad
*vakuoolides toimuvad ainete lahustumisprotsessid. Loomaraku vakuoolid : - loomaraku vakuoolid on väikesed, ja neid on vähe. Vakuoolide ülesanded loomarakus : 1. neis sisalduvad varulipiidid(energeetiline tagavara) 2. Vanemates rakkudes kogunevad sinna rasvlahustuvad mürkained. Seenerakkude vakuoolid : *Vakuoolid on väikesed, kuid neid on mitmeid. *seenerakkudes on varulipiidid(energeetiline tagavara) Algloomade vakuoolid : 1. Seedevakuoolid(toitekublik) - tekib toiduosakese ja seedeensüümide seostumisel. (toitekublik on membraaniga ümbrtsetud) 2. Osmoregulatoorsed vakuoolid(tuikekublik) - rakus liigse vee ja vees lahustunud ainete kogumine ja eemaldamine. Tubulaarne süsteem eukarüootides : Koostisosad : a)mikrofilamendid(filament - peenike niit) b)vahepealsed filamenid c)mikrotorukesed d)tsütoskelett e)ripsmed f)viburid 1)Mikrofilamendid - niitjad valgumolekulid, mis võivad muuta oma kuju. nende läbimõõt on kuni 7 nm
d) Teatud taimevakuoolidesse koguneb piimmahl e) Vanemates taimerakkudes hüdrolüüsiprotsessid Loomarakkude vakuoolid: Nad on väiksed. Neid on vähe. Sisaldavad lipiide. · Noortes rakkudes täidab varuainelist ülesannet · Vanemates rakkudes ladestusfunktsioon Seenerakkude vakuoolid: · Tavaliselt mitu keskmise suurusega vakuooli · Sisaldavad varulipiide Protistide vakuoolid: · Seedevakuoolid lüsosoom/ toitekublik · Sekretoorsed vakuoolid ehk tuikekublikud. Eemaldab kehast liigset vett ja soolasid Tubulaarne süsteem päristuumsetes rakkudes Koosneb paljudest alaosadest: 1) Mikrofilamentum - diameeter 7nm (aktiin/ müosiin) 2) Vahepealsed filamendid diameeter 10nm (lamiin) 3) Mikrotuubulid/mikrotorukesed diameeter 25nm (tubuliin) 4) 1-3 koos moodustavad tsütoskeleti. Rakutsütoskelett on valkudest koosnev paindlik sisetoes. Tema ülesanded: a
o Antotsüaanirikkad on mustikad, arooniad Vakuoolidesse kogunevad mürgised ühendid (alkaloidid) Vakuoolidesse koguneb piimmahl (võilill, hevea, papaia lehed) Seene- ja loomarakkude vakuoolid: lipiidivakuoolid (koolimikroskoobis hästi kiiskavalt näha) Ülesanded: Varuaineline Hüdrofoobsete jääkide ladestamine Protistide vakuoolid: eristatakse kaht tüüpi vakuoole: Seedevakuoolid (toitekublik), sisuliselt on tegemist lüsosoomi erivormiga Osmoregulatoorsed vakuoolid (tuikekublik), ülesandeks liigse vee ja selles lahustunud ioonide eemaldamine Tubulaarne süsteem: põhineb erinevatel niitja kujuga valkudel ja neist moodustunud struktuuridel Mikrofilamendid (aktiin/müosiin) (Vahepealsed filamendid) jooniselt aimatavad, juttu neist ei tehta Mikrotorukesed/mikrotuubulid (koosnevad tubuliinist); on seest õõnsad
annaabi.ee 
