ülemistest horisontidest pärit savi- ja ibeosakeste sisseuhtel; C- mulla lähtekivim). Ko on leostunud muld. Mullaprofiili valem: A-Bw-C (A- huumushorisont, mulla mineraalseosa peamine kiht; Bw- kohapealse savistumisega (metamorfoosne) sisseuhtehorisont; C- mulla lähtekivim) Muldade omadused Põllumassiiv on korrapärase kujuga, kui mõningais kohtades on sopistusi. Leetjad mullad on kujunenud karbonaatsel lähtekivimil. Toiteelementidesisaldusega neil probleeme pole, kuid lessiveerumise suurenemisel väheneb mitmete mikroelementide sisaldus. Lõimiselt on need mullad enamasti kerged liivsavid, lähtekivimiks erinevad moreenid. Leetjad mullad on viljakad, selle tingivad sobiv reaktsioon, optimaalne huumusesisaldus ning sõmerast struktuurist tingitud suur veemahutavus ja veeläbilaskvus. Leetjate muldade saagikus sõltub väetamisest, agrotehnikast ja vegetatsiooniperioodi sademetest
l liiv 7.sl saviliiv 8.ls - liivsavi Nagu juuresolevalt pildilt näha, on minu kodus ülekaalus Gleistunud leetjas muld, mille osakaal on mullakaardilt vaadates lausa 70% kogumullast. Lisaks leidub ka leostunud mulda, nõrgalt leetunud mulda, kahkjat leetunud mulda, ning väga õhukest madalsoomulda. Gleistunumistunnustega leetjatel muldadel on alumistes horisontides üsikuid roostetäppe ja pesi ning valkjaid laigukesi. Toiteelementidesisaldusega neil muldadel üldiselt provleeme ei ole, kuid täheldada võib mitmete mikroelementide (boor,mangaan) sisalduse vähenemist lessiveerumise suurenedes. Lõimiselt on need mullad erged liivsavid, lähtekivimiks moreen. Lisaks on leetjad mullad väga produktiivsed ja sobivad kõigile põllukultuuridele. 6 5. Muldade iseloomustus 1
l – liiv 7.sl – saviliiv 8.ls - liivsavi Nagu juuresolevalt pildilt näha, on minu kodus ülekaalus Gleistunud leetjas muld, mille osakaal on mullakaardilt vaadates lausa 70% kogumullast. Lisaks leidub ka leostunud mulda, nõrgalt leetunud mulda, kahkjat leetunud mulda, ning väga õhukest madalsoomulda. Gleistunumistunnustega leetjatel muldadel on alumistes horisontides üsikuid roostetäppe ja – pesi ning valkjaid laigukesi. Toiteelementidesisaldusega neil muldadel üldiselt provleeme ei ole, kuid täheldada võib mitmete mikroelementide (boor,mangaan) sisalduse vähenemist lessiveerumise suurenedes. Lõimiselt on need mullad erged liivsavid, lähtekivimiks moreen. Lisaks on leetjad mullad väga produktiivsed ja sobivad kõigile põllukultuuridele. 6 5. Muldade iseloomustus 1
Mullaprofiil võib koosneda järgmistest horisontidest: A-Ew-Bwt(Bt)-BC-C. Leetjad mullad esinevad tavaliselt looduses leostunud muldadega koos ja hõlmavad umbes 2,4% kogu Eesti maast ning 6,3% Eesti põllumaast. Leetjad mullad on peamiselt levinud Pandivere kõrgustikul kollakashalli moreeni puhul ning punakaspruuni moreeni puhul Viljandimaal ja Tartumaal. Gleistumistunnustega leetjatel muldadel esinevad roostetäpid. Neil muldadel pole probleeme toiteelementidesisaldusega, kuid lessiveerumise suurenedes võib märgata mõningate mikroelementide (boor, mangaan) sisalduse vähenemist. Need mullad on enamasti lõimiselt kerged liivsavid, lähtekivimiteks võivad olla erinevad moreenid. Leetjate muldade viljakus on väga hea, sest nad on produktiivsed ja sobivad kõigile põllukultuuridele. Nendel muldadel kasvavad väga hästi oder, nisu ja kaer; hästi kasvavad ka kartul ja põldhein. Viljakuse tingivad sobiv reaktsioon, keskmine huumusesisaldus ning sõmerast
(vt leostunud mullad). Kihisemine algab 60(50)-100 cm sügavusel. Mullaprofiil koosneb järgmistest horisontidest: A-El-Bwt(Bt)-BCC. Leetumistunnused puuduvad, Bwt- või Bt- horisont on tavaliselt järgnevast BC- või C-horisondist raskema lõimisega. Gleistumistunnustega leetjatel muldadel on alumistes horisontides üksikuid roostetäppe ja -pesi ning valkjaid laigukesi. C-horisont on leetjatel muldadel vastavalt moreenile kas kollakashalli kuni kollakaspruuni või punakaspruuni värvusega. Toiteelementidesisaldusega neil muldadel üldiselt probleeme ei ole, kuid täheldada võib mitmete mikroelementide (boor, mangaan) sisalduse vähenemist lessiveerumise suurenedes. Lõimiselt on need mullad enamasti kerged liivsavid, lähtekivimiks erinevad moreenid. Levik: Leetjad mullad hõlmavad ~2% kogu maafondist ja ~6% põllumaast. Siinjuures on haritava maana kasutusel 63% muldadest. Enamlevinud on need mullad Järvamaal, Lääne-Virumaal, Jõgevamaal ja Viljandimaal
annaabi.ee 
