Omaelektritöö Elektritöö, mida korraldab käidukorraldaja oma elektripaigaldises oma personaliga. Kaitselahutamine Seadme või ahela täielik lahutamine kõigist muudest seadmetest ja ahelatest füüsikalise eralduse loomise teel, mis on võimeline vastu pidama eeldatavatele pingeerinevuste lahutava seadme või ahela ja teiste ahelate vahel. Töötoiming, mille abil elektriohutus tagatakse paigaldise või selle osa turvalise lahutamise teel kõigist võimalikest toiteallikatest. Pingevaba, pingetu, pngestamata Seadme või ahela seisund, milles selle pinge on null või ligikaudu null ehk pingeta ja/või laenguta seisund Pingevaba töö Töö pinge- ja laenguvabades elektripaigaldises, mis toimub pärast kõigi elektriohtu vältivate meetmete rakendamist. Voolujuhtiv osa Juht või juhtiv osa, mis oma normaaltalitusel võib olla pingestatud. Pingestatud osade hulka kuulub ka neutraaljuht, kuid mitte PEN juht. (Kaitse)varje
■ eksliku tagasilülitamisvõimaluse välistamine, ■ paigaldise pingetuse kontroll, ■ maandamineja lühistamine, ■ juurdepääsu tõkestamine naabruses asuvatele pingestatud osadele. Loa mingi töö alustamiseks peab töö juhtija(te)le andma elektripaigaldise käidukorraldaja. Töö sooritajad peavad olema kas elektrialaisikud või ohuteadlikud isikud või nende järelevalve all olevad isikud. Paigaldise osa, millel tööd tehakse, tuleb kaitse-lahutusega eraldada kõigist toiteallikatest. Kõik lülitusseadmed, mille abil elektripaigaldis töö teostamiseks kaitselahutati, tuleb kindlalt tõkestada eksliku tagasilülitamise eest, eelistatavalt nende ajamite lukustamisega. Kõrvalise sekkumise vältimiseks tuleb paigaldada keelusildid. Pinge puudumist tuleb kontrollida elektripaigaldise kõigil poolustel töökohal või sellele võimalikult lähedal. Pingeindikatsioonivahendite korrasolekut tuleb proovida vahetult enne ja soovitatavalt ka pärast kasutamist. Madalpinge korral
töötsooni. Omaelektritöö- mille korraldab käidu korraldaja on elektripaigaldises oma personaliga. Kaitselahutamine- seadme või ahela täielik lahutamine kõigist muudest seadmetest ja ahelatest füüsikalise eralduse loomise teel, mis on võimeline vastu pidama eeldatavatele pinge erinevustele lahutatava seadme või ahela ja teiste ahelate vahel. Toiming mille abil elektriohutust tagatakse paigaldise või selle osa turvalise mahutamise teel kõigist võimalikest toiteallikatest. Pingevaba, pingetu, pingestamatta- seadme või ahela seisund, millest selle pinge on 0 ehk pingeta või laenguta seisund. Pingevaba töö tööpinge ja laengu vabades elektripaigaldistes, mis toimub pärast kõiki elektriohtu vältivate meetmete rakendamist. Voolujuhtiv osa- juht või juhtiv osa, mis omab normaal talitluse võibolla pingestatud. Pingestatud osade hulka kuulub ka neutraal juht, kuid mitte pen juht.
Opvõimendeid iseloomustatakse terve rea parameetridega: 1. Toitepinge see on kahepolaarne toitepinge mille korral on tagatud tehnilistes andmetes antud parameetrid. Eritüüpi opvõimendidel on toitepinge vahemikus 3 - 200V. Reeglina töötavad opvõimendid ka madalama toitepingega kuid see toob kaasa parameetrite muutusi. 2. Tarbitav vool see on toiteallikatest tarbidav vool normaalses tööreziimis. Tarbidava voolu väärtus sõltub väljund takistusest ja koormustakistusest. 3. Suurim lubadav sisendpinge võidakse anda kas ühe sisendi suhtes või sisendite vahelise pingena enamasti tema väärtus võrdne toitepingega. 4. Nihke pinge all mõistetakse väljund pinge erinevust 0st kui sisend pinged on 0-d
reaalselt võivad OP võimendid töötada ka väiksemate toitepingetega. Sel juhul aga tuleb arvestada et väheneb ka suurim väljundpinge. Tavaliselt on toitepinge 12-24 V kuid on ka madala pingelisi OP võimendeid, mis on ettenähtud töötamiseks patarei toitega, nende toitepinge on kuni 3,5V ja suurevõimsuslistel OP võimenditel võib toitepinge olla kuni 100 V 2. Tarbitav vool see on toiteallikatest tarbitav vool, ning väikese võimsustelistel OP võimenditel on ta kuni 10mA, suure võimsustelistel aga kuni 5 A ja uuematel ka enam. 3. Suurim lubatav sisendpinge see on pinge väärtus mida ei tohi sisendpinge ületada, see pinge võib olla antud kas ühe sisendi suhtes või ka sisendite vahelise pingena. Enamasti on ta võrdne toite pingega kuid võib olla ka väiksem. 4. Nihkepinge see on sisendis kujutletav pinge, mis tekitab väljundis pinge mida
annaabi.ee 
