eriti tähtis vastutusrikaste elektripaigaldiste puhul. IT-juhistikuga saab tagada kvaliteetse töö haiglates ja sõjalaevadel või muudes kohtades kus üksik isolatsioonirike ei tohi põhjustada elektrivarustuse katkemist või kus rike tuleb kõrvaldada ilma toidet väljalülitamata. Neutraaljuhita, maast isoleeritud IT-juhistikus ei saa juhistiku enda rikete tõttu tekkida ajutisi liigpingeid. Liigpinged võivad siiski tekkida võrgu toitealajaama ülempingepoole maaühendusel. Kui IT-juhistikus on kõrvaldamata maaühendus, on liigpinged oluliselt suuremad, kuigi mitte nii suured, kui teiste juhistike korral. Sellekes et maaühenduse teket kohe kindlaks teha, tuleb IT-juhistik varustada signalisatsiooni- ja mõõteseadmega. Selline seade kontrollib võrgu isolatsioonitakistust ning annab heli- ja valgussignaale maaühenduse tekkimisel või isolatsiooni takistuse vähenemisel alla lubatud väärtuse. IT-süsteemi töökindluse eelised
grupiviisiliselt või kogu paigaldise jaoks ühise kaitsejuhi kaudu. 24. IT-juhistiku põhieelis TT- ja TN-juhistike ees seisneb selles, et ühe faasi maa- või kereühenduse korral on maaühendusvool määratud teiste faaside mahtuvusega maa suhtes ja jääb mõne kuni mõnesaja milliampri piiridesse. 25. Neutraaljuhita, maast isoleeritud IT-juhistikus ei saa juhistiku enda rikete tõttu tekkida ajutisi liigpingeid. Liigpinged võivad siiski tekkida võrgu toitealajaama ülempingepoole maaühendusel. Juhtumil, mil ITjuhistikus on kõrvaldamata maaühendus, on liigpinged oluliselt suuremad, kuigi mitte nii suured, kui teiste juhistike korral. 7.1.13. TT juhistikud Kokkuvõte: 1. TT-juhistik on kolmejuhiline jäigalt maandatud neutraaliga võrk. Tähis TT. 2. Kaitsena kasutatakse TT-juhistikus elektriseadmete korpuste kohapealset maandamist. 3. TT- süsteemi juhistiku tunnused: Võrku toitva trafo neutraalpunkt on jäigalt
Lülituste kõrval normaal- ja anormaaltalitluses on vajalik kaitselahutamine, kus seadmed pikemaks ajaks elektriliselt eraldatakse ning ohutuse tagamiseks ka maandamine. Joonisel 5.26 on kaks uutes 110/20/10/6 kV toitealajaamades enam levinud keskpingejaotla skeemi. Joonisel 4.25a on jaotla, kus keskpingefiidri kommuteerimiseks kasutatakse võimsus- ja lahklüliti kombinatsiooni. a) b) Joonis 5.26 Toitealajaama keskpingejaotla skeemid Sellel skeemil on fiidri kaitselahutamiseks ja maandamiseks ühisajamiga kolme lülitusasendiga seade – lahklüliti/maanduslüliti. Fiidri maandamine sellise skeemi korral toimub läbi võimsuslüliti, mis tähendab, et maanduslüliti ja võimsuslüliti on mõlemad sisselülitatud asendis. Joonisel 5.26b on jaotla, kus võimsuslüliti asub vankril. Sellise fiidri kaitselahutamine tekitatakse
teine Eestis varasemate normide järgi ehitatud õhuliinidele. Kaablivõrgus Ul IC = , A. (3.45) 10 Mõlemas valemis on U faasidevaheline pinge, kV ja l liinide kogupikkus, km. Liinide kogupikkuse l leidmiseks tuleb liita kõikide trafo mähisega galvaaniliselt ühendatud liinide pikkused. Näide: Keskpingevõrgu 110/10 kV toitealajaama trafo alampingemähisele on ühendatud õhuliinidega elektrivõrk, mis koosneb kuuest liinist pikkusega 12, 8, 8, 10, 7 ja 3 km. Liinide kogupikkus on 12+8+8+10+7+3=50 km. Maalühisvool vastavalt valemile (3.44) on 10*50/350 = 1,43 A. Sama kogupikkusega kaablivõrgus on lühisvool 10*50/10 = 50 A. Metalse maalühise puhul vastab pingete ja voolude vektordiagramm jn 3.15 toodule (vt. ka jn 3.12).
15 10 5 0 0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20 22 24 26 28 30 32 34 36 38 40 Toitealajaama maksimaalne koormus MW Joonis 1.6. 20 kV jaotusvõrgu lubatav raadius ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi ELEKTRIVÕRKUDE PROJEKTEERIMINE 38 1.5. VÕRGUOSA ARENGUVARIANTIDE VALIK Vaadeldud abivahendid ja ligikaudsed soovitused nimipinge valikuks olid vä-
annaabi.ee 
