Okasmetsad, sega- ja lehtmetsad, rohtlad
Suurvesi kevadel.
Suur soostumine, sest
a) auramine väiksem kui sademete hulk;
b) reljeef suhteliselt tasane;
c) igikelts.
Uural, tuva, lagesoo, puissoo
KÜHMSOO e. PALSA
Künkliku pinnaga soo, kus turbast küngaste tuumikuks on jää.
Talvel puhub tuul lume küngastelt lohkudesse.
Tekib eriline maastikumuster, kus paljad turbakühmud vahelduvad tiheda taimkattega vesiste
lohkudega.
Leetmullad
• Sademeid rohkem, kui aurub.
• Laskuv veevool kannab toitained sügavamale. Toiteainetevaensed mullad.
Okaspuude kohastumine: igihaljad, okkad takistavad aurumist, fotosüntees saab alata
varakevadel, koonusekujuline et lumi maha libiseks, pikk ja sirge tüvi et saaks rohkem
päikesevalgust, paks ja tihe koor kaitseb puutüve pakase eest
Heletaiga
Valgusrikas, hõre.
Kliima mandriline- külm ja kuiv.
Mullad väheviljakad: liivased, igikelts.
Mänd, lehis
Puhmad, samblikud.
Tumetaiga
Tihe, varjuküllane.
Pime, paks mets.
annaabi.ee 
