Nad kasvavad jändrike puudena rohkem kui 3000 meetri kõrgusel USA lääneosas Kalifornia ja Nevada osariikide piiril olevas mäestikus. Meie tavalisteks metsapuudeks on okaspuud mänd ja kuusk. Suurema osa (ligikaudu 40%) Eesti metsadest moodustavad männikud. Mänd Mänd on mulla suhtes vähenõudlik. Mänd on valgusnõudlik, ta ei talu teiste puude varju. Mullaviljakuse ja niiskuse suhtes on aga mänd leplik. Ta kasvab nii soodel kui ka kuivadel liivadel ja loopealsetel. Toitainetevaestes liivmuldades tungib männi peajuur sügavale. Viljakates muldades haruneb peajuur ülemistes mullakihtides ning saab vett ja mineraalaineid. Soostunud muldades, kus põhjavesi on kõrgel, areneb männi pindmine juurestik ja ta kasv on kidur. Isaskäbi emaskäbid
Maapealne vars on püstine, ogadeta, lühikarvaline ja veidi näärmeline. Paljunemine Paljuneb peamiselt vegetatiivselt risoomi abil, vähem seemnetega. Seemneid levitavad linnud. 3 Kasvukoht Levinud põhjapoolsetel aladel kõikjal ümber põhjapooluse kuni soode lõunapiirini ekvaatori suunas.(Lisa 3) Eestis kasvukohtades sage. Kasvab rabas (eriti servaaladel), siirdesoos ja soometsas, sageli massiliselt. Kasvab meil vaid toitainetevaestes kohtades. Maitsev mari mitmetele loomadele, näiteks sookurele, karule. Kasvab harilikult koos turbasamblaga, samuti vaid seal, kus kasvab ka mände. Lisa 3 4 Kasutamise viisid Viljad on maitsvad, sisaldavad suhkrut, sidrunhapet, kollast pigmenti, vitamiini C ja muudki. Tarvitatakse nii värskelt kui keediste, mooside, kompottide, mahla ja siirupitena. Hea koogimoos
Alumine osa samal ajal kõduneb. Koos turbasamblaga kõdunevad ka teised rabataimed ning nii tekibki turvas. 14. Kas võide on õige või vale: 1) Raba on soo esimene arenguaste - VALE 2) Kõik seened va. Söögiseened on pigem kahjurid. - VALE 3) Kõdusoometsades on palju tuuleheidet, kuna puude juurestik on pindmine.- ÕIGE 4) Järvede toitelisus vahetub kiiresti looduslikult. - VALE 5) Vesi-lobeelia kasvab mineraalide- ja toitainetevaestes järvedes. ÕIGE 15. Nimeta 4 tegurit, mis mõjutavad vooluvee taimkonda: 1. Voolu kiirusest 2. Jõesängi ehitusest 3. Kalda ehitusest 4. Setetest 16. Märgi liik/liigid, mis ei sobi Eesti jõgedega seostuvate tüüpiliste taimeliikide hulka: konnarohi, harilik kukehari, mürkputk, luigelill, konnaosi, kollane vesikupp, rannikas, pilliroog. 17. Nimeta 4 Eesti looduses kasvavat söödavat taime: 1. Harilik sarapuu 2. Harilik jänesekapsas 3. Harilik pihlakas
Mille poolest on katteseemnetaimed arenenumad võrreldes teiste taimedega? Kõige arenenum , mitmekesisem ja laiemalt levinu taimerühm. Katteseemnetaimi eristab teistest kaks tähtsat tunnust: 1) neil on sugulise paljunemise organ õis, ja 2) õiest moodustub vili. Teistest taimedest täiuslikuma ehituse ja kohastumiste tõttu saavad õistaimed kasvada väga erinevates tingimustes : külmas Arktikas, veevaeses kõrbes, palavas troopikas, kõrgmäestikes, toitainetevaestes soodes ja rabades, veekogudes, rohumaadel ja varjukates metsades. 19. Katteseemnetaimede paljunemine. Nende seemned arenevad kaitstult õies emaka sees. Emakas on üllt avatud pudelitaoline emassuguorgan. Õie keskel asuva emaka ümber paiknevad isassuguorganid ehk tolmukad. Emakat ja tolmukaid kaitsevad kroonlehed ja tupplehed. Nii nagu käbid on ka õieosad taimede pikaajalise arengu jooksul kujunenud lehtedest. Õie ülesanne on kindlustada
nakatavad peamiselt värskeid kände, harvem juure- ja juurekaelavigastusi kasvavatel puudel. Juurekontaktide kaudu levib haigus ka lähinaabruses kasvavate eluspuude juurtele. Juurepessu oht on suur: kõrge lubjasisaldusega toitaineterikastel muldadel, okaspuude kasvatamisel mittemetsamaadel (endisel põllu- ja karjamaadel), kõikuva veetasemega aladel, happelistel liivmuldadel. Juurepessu oht on väike v puudub: turbapinnasel, liigniisketel muldadel, väga kuivades ja toitainetevaestes kasvukohtades. Juurepessu tõrje: Haigusetekitaja hävitamine juba haigestunud puus (või kännus) keemiliste tõrjevahendite (pestitsiididega) ilma peremeespuud või keskkonda kahjustamata ei ole juurpessu korral praktiliselt võimalik. Mõeldav on vaid haigusetekitaja levimise takistamine mitmesuguste profülaktiliste võtetega. Kuidas vältida? Vältida tuleks liiga tihedate kuuse- ja männikultuuride istutamist.
Juurte eluiga ja ringe muutub (vanad juured suberiniseeruvad, neelamine väheneb, varud ammendatakse). Juurte eluiga on seda lühem mida toitainetevaesem on muld. Kui toitaineid on vähe ja need ammendatakse kiiresti, siis pole ju taimel põhjust hoida oma resurssi juba kasutatud mullaruumalas vaid ta suunab selle mujale – sinna mullaruumalasse kus toitained veel ammendatud pole. Sellest tingituna on toitainetevaestes muldades juurte eluiga vaid mõni kuu ja ühtlasi juurte ringe (peenjuurte suremine ja taaskasvamine) kiire. Miks väheneb taimede jaoks kattesaadav lämmastiku hulk kui mulla C:N suhe > 20? Kui mullas on palju süsinikku (ehk siis hingamise substraati ja energiaallikat mikroobidele) siis mikroorganismid kasutavad kogu nende poolt mineraliseeritul lämmastiku ära enda kasvuks ja taimedele ei jäägi. See juhtub siis kui C:N suhe mullas >20.
19 Mõju on samuti ka taimekoosluste liigilisele koosseisule toitainete sissekande näol (Degtjarenko 2010: 3). Toitainete sissekanne (näiteks lämmastiku) põhjustab mineraalmaaliikide invasiooni ja mitmete kooslusele iseloomulike liikide taandumist taimedevahelise konkurentsi tõttu (Kaasik et al 2003). Seda on täheldatud enamasti nende koosluste puhul, mis on tekkinud väga toitainetevaestes tingimustes, nagu rabad. Rabade taluvussuutlikuse näiteks lämmastiku eutrofeeruvale mõjule on näidanud, et N depositsioon üle 5 kg/ha aastas võib hakata muutma koosluse liigilist koosseisu. Eesti ökosüsteemide kaardistamine on näidanud, et lämmastiku sadenemise kriitiline tase, mis võib põhjustada ökosüsteemide eutrofeerumist on 4,9-6,4 kg N/ha aastas (Maasikmets 2004: 43, 112). Kuna rabad toituvad vaid sademetest, asendub liigse väetamise tagajärjel rabale
annaabi.ee 
