epilimnioni alumises osas. Lisaks annab see sinivetikatele eelise võime siduda õhulämmastikku, kui vees on lämmastikudefitsiit. Tarbitakse ka sinivetikaid zooplanktoni poolt toiduks vähem. 22. Kuna pikoplanktoni väikese kerakujulise raku vajumiskiirus on praktiliselt olematu, on nad planktiliseks eluviisiks hästi kohanenud. Mida väiksem on rakusuurus, seda suurem on raku pindala/ruumala suhe. See võimaldab neil suhteliselt efektiivsemalt toitaineid omastada toitainetevaesest keskkonnast. Sinivetikate kasvu avameres limiteerivad kõige sagedamini lämmastik (N) , fosfor (P) ja nende vahekord (N:P), kuid väga sageli ka raud (Fe) , magneesium (Mg) ja molübdeen (Mo). 23. Trichodesmium on suuteline fikseerima lämmastikku, kuigi tal ei esine heterotsüste. Selle asemel moodustab kolooniaid, mille keskel on niidid nii tihedalt koos, et seal on võimalik tekitada anaeroobne keskkond, mida on vaja N-fikseerimiseks. 24
Ta oli nõiaringis, kuna ei söandanud räbalaisse riietatuna tänavatel käia, kartes seal kohata mõnd tuttavat. Ühest küljest oli Raskolnikov vaene nagu kirikurott, teisalt kogusid tema õpikud laual tolmu, kuna nende omanik ei vaevunud kirjutama mõnd võimetekohast artiklitki, mis aitaks luua sidemeid kirjastajatega ja tooks ta sedavõrdki kitsikusest välja, et oleks jälle jõudu edasi minna. Raskolnikov oli elujõuetu. Kogu vaimne allakäik algas füüsilisest, see aga tulenes toitainetevaesest toidust, niiskest kambrist ja Piiteri tolmusest õhust. Raskolnikov sattus masendusse, kuna uhkusest ei tahtnud ta minna sõpradelt abi otsima. Räägitakse, et rahumeelseks elamiseks on vaja teadmist, et pangaarvel või sukasääres on piisavalt raha, et koonerdamata üle elada kuus kuud. Raskolnikov aga andis oma viimased kopikad enamasti tundmatuile inimestele leivarahaks. Ta ei hoolitsenud enda eest mitte
kohastumus sooninasarvikute ja valjasurnud londiliste vastu. Nüüdseks on need liigid välja surnud ning sootaimestikku ei ohusta enam keegi (vaiksemad olevused ikka ohustavad) kuid leheservad on ikka teravad. Suure osa liikidest moodustavad lagundajad, kes lagundavad vette kukkunud taimejäänuseid. Sood on sageli väga produktiivsed tanu pinnaveega sissekandunud toitainetele ja võimele toitaineid kuhjata (valjavool sageli puudub). Osa soodest, näiteks allikasood, mis toituvad peamiselt toitainetevaesest põhjaveest, võivad olla ka kullaltki tagasihoidliku produktsiooniga. Rabad Rabad saavad kogu oma vee vihmana ja lumesulamisveena, mis on väga toitainetevaene. Rabade dominantliikideks on samblad perekonnast Sphangnum ehk siis turbasammal. Turbasamblad kasvavad väga aeglaselt ja nende alumine osa koduneb pidevalt. Nagu sammaldele kohane, puuduvad neil juured. Sademete hulk ületab enamasti aurumise ja sademete tõttu esineb niigi väheste toitainete uhtumine alumistesse kihtidesse
annaabi.ee 
