Suuri raskusi tekkis saksa rahvusest pastoritega, kes kippusid enamasti keelduma, pidades ilmselt koostööd eesti rahvusliku suurettevõttega tarbetuks või koguni kahjulikuks. Seda avalikult ei öeldud, vaid esitati hoopis diplomaatlikumad põhjused. Tallinna toimkonna otused olid suureks löögiks Tartu komiteele, kes seega lõplikult kõrvale tõrjuti. Sakala märkis seda tõika ilmse nördiimusega, kuid püüdis leppida uue olukorraga. Tallinna toimkonnal leidus veel mõningaid vastaseid. Näiteks Liivimaal pooldati üldlaulupeo asemel ka maakondlikke pidusid. Toimkond kutsus veel maikuu lõpus üles neid koore, kes seni olid kõrvale jäänud. Juuni alguses käisid ettevalmistused kõige ägedamalt. Ajapuudusele vaatamata tuldi ettevalmistustega siiski toime. Viimastel nädalatel ähvardasid pidu toimetulekut ootamatud takistused: kuna ettevalmistustega ei saadud õigeaegselt korda, siis kavatseti pidu üheks nädalaks edasi lükata
2.2 Pankrotitoimkond 2.2.1 Pankrotitoimkonna moodustamine ja pädevus Pankrotitoimkond moodustatakse võlausaldajate üldkoosoleku poolt. Moodustatakse esimesel võlausaldajate üldkoosolekul. Võidakse otsustada toimkonda ka üleüldse mitte moodustada. Sellisel juhul peab pankrotitoimkonna ülesandeid täitma üldkoosolek ise (toimkonnal pole erilist mõtet, kui võlausaldajaid on vähe). Võlausaldajatel on niipalju hääli kui suur on tema nõue (sisuliselt nagu aktsionärid). Pankrotitoimkonna liikmed ei tegutse toimkonnas võlausaldajate esindajatena (nö lihtsalt asjalikud inimesed). Samas ei ole keelatud seotud isikute määramine (ja praktikas see ka nii läheb). Pankrotitoimkonda tuleb kaasata nii suuremate kui väiksemate nõuetega võlausaldajate esindajaid.