Visioon Sissejuhatus Antud dokumentatsioonis esitatakse nägemus loodavast TTÜ õppekohtade haldussüsteemist, mis võimaldaks eraldatud õppekohtade elektroonilist arvestust ja veebipõhist järelkonkurssidel osalemist. Süsteem peab kontrollima ja garanteerima TTÜ ametlikest eeskirjadest kinnipidamise (Vt Õppekohtade arvestamise, vabanemise ja täitmise juhend, http://sise.ttu.ee/oppetegevus/juhendid/kohad.html). Õppekohtade arvestust puudutavad toimimisreeglid peavad olema lihtsalt muudetavad. Huvitatud osapooled (mitte-kasutajad) Haridus- ja Teadusministeerium TTÜ Kasutajad Kandideerija Õppeosakonna töötaja Üliõpilane Huvitatud osapoolte eesmärgid Haridus- ja Teadusministeerium: · Saada ülevaade õppekohtade täitmisest · Vältida RE õppekohtade üle limiidi eraldamist ja õppekohtade täitmata jäämist · Jälgida õppekohtadega seotud seaduste ja määruste täitmist TTÜ: · Saada uusi üliõpilasi
Defineerida tõelisust abstraktsete mõistete kaudu. Seda laps enam ei suudaks. Abstrakse definitsioon tõelisuse kohta on, et see on miski, mille tunnused on sõltumatud sellest, mida ükskõik kes, usub sel olevat. 3. Pragmatism – esimene samm: spetsiifiline praktikavorm – uskumuste kujundamine. Tõelisus ise on raske empiiriliste tagajärgedega tuvastada. Uskumus tähendab ise harjumusreegli välja kujunemises (toimimisreeglid). Ei läheneta otse küsimusele, vaid tõese uskumuse kaudu. Teeb kindlaks, mis on tõene uskumus. Ja selle kaudu läheneb uskumuse juurde. Näitab, et uskumus on tõelise uskumuse objekt. Tõelise uskumuse produtseerib neljas meetod. Esimene meetod oli kangekaelne meetod, et võetaks omaks uskumus ja jäädakse sellele kangekaelselt kindlaks. Näide lk 1696 – taim ja hellebor, Sokrates jõi seda ja suri; mürk oli tehtud helleborist; aga teine autor peab
parteiorganisatsioonide lõtva konföderatsiooni ning viimased on omakorda linnade ja maakondade parteiorganisatsioonide lõtv konföderatsioon. (Gitelson jt, 1996, lk. 135). Seega on parteid detsentraliseeritud, mis tähendab, et otsustamisõigus on hajutatud. Kogu süsteemi ei kontrolli ükski isik ega organisatsioon. Kõik osariikide ning enamik kohalikke parteiorganisatsioone tegutsevad üsna iseseisvalt. Üldiselt määrab osariik oma parteide parameetrid ning toimimisreeglid, kuigi Ülemkohtu hiljuti tehtud otsused on laiendanud üleriigilise partei õigust reguleerida osariigi parteide tegevuse mõningaid aspekte. Kui võrrelda USA-d teiste riikidega, siis on USA-s üks kõige lõdvemalt integreeritud parteisüsteeme. (Gitelson jt, 1996, lk. 121). Ameerika parteiorganisatsioonide võime kontrollida kandidaate ja valimisi on suhteliselt nõrk, kuna paljud kandidaadid püüavad kandidaadiks saada iseseisvalt.