Kuna hommikul toovad lapsevanemad oma võsukesed autoga lasteaeda ning õhtul transpordivad nad samamoodi koju, on just lasteaed see koht, kus tekitada lapsed huvi liikumistegevuse vastu. Selleks, et laps ennast oma kehas hästi tunneks, et tema mänge, suhteid ja elustiili ei piiraks kohmakus ja ebamugavustunne ning pidev rahulolematus oma kehaga, tuleb tal oma keha kasutama ja armastama õppida. Kehaline tegevus pole vaid lihastegevuse tugevdamiseks. Iga edukas sooritus tõstab enesega toimetulekutunnet ja enesekindlust. Koos hea enesetundega ja meeleoluga kaasneb ka aju arenemine. Lapse mitmekesine ja mänguline liikumine õpetab samal ajal mõtlema, arenevad tähelepanuvõime, võrdlemisoskus ja mälu. Lapse harmooniline areng on võimalik süstemaatilise ja õige kehalise kasvatuse korral, suurendatud kehaline koormus avaldab positiivset mõju ka lapse vaimsele töövõimele. (Seppel,2003). Lastele meeldib liikumine ja neil on suur liikumisvajadus. Kui liikumist on
(„Mul ei ole probleemi ...“) võib viidata ka õpetaja uskumusele, et abipalve vanemale kolleegile osas) kutsub esile tagamõttega toetuspakkumise ning palve salvestatakse õpetaja jooksvasse tee- nistusülevaatesse. Selline ebaprofessionaalne kultuur kipub tekitama alandavat olelusvõitlust, • Pakkuda ühist arutelu, kollegiaalset keskkonda, kus probleeme jagada, analüüsida, neile mitte professionaalset toimetulekutunnet (Rogers 2002). lahendusi ja toimetulekuressursse leida. Juurdepääs meie endi omadest laiematele res- surssidele vähendab omakorda ebaadekvaatsuse tunnet .
annaabi.ee 
