● Rahandusminister- Sven Sester (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Riigihalduse minister- Mihhail Korb (Keskerakond); ● Siseminister- Andres Anvelt (Sotsiaaldemokraadid); ● Sotsiaalkaitseminister- Kaie Iva (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Tervise- ja tööminister- Jevgeni Ossinovski (Sotsiaaldemokraadid); ● Välisminister- Sven Miker (Sotsiaaldemokraadid). Lubadused: ● Suurendatakse ajateenistust läbivate noorte arvu. ● Muudetakse toimetulekutoetuste süsteemi, et tööl käimine oleks motiveerivam kui toetuse saamine. ● Tehakse tulumaksureform, mis elavdab majandust ja vähendab ebavõrdsust- vähendatatakse oluliselt madalat ja keskmist saavate inimeste tulumaksu. ● Õlle, kääritatud jookide ja veini aktsiiside tõstmine; kõrge suhkrusisaldusega jookide maksustamine ● Sõiduautode registreerimise tasu kehtestamine vastavalt auto võimsusele. ● Tõstetakse bensiini aktsiisi.
või kõrvaldamiseks abi osutamise korraldamine ja sotsiaalsele turvalisusele, arengule ning ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine. 3 AMETIKOHA TÖÖÜLESANDED JA SOOVITUD TULEMUS 3.1 Ülesanne Soovitud tulemus 3.1.1 Sotsiaalvaldkonna arendamine Vastseliina valla haldusterritooriumil Hästi organiseeritud sotsiaalvaldkonnaalane tegevus 3.1.2 Kodanike nõustamine ja abistamine sotsiaalhoolekandealases asjaajamises. Töö on tehtud kooskõlas kehtivale seadusandlusele. 3.1.3 Toimetulekutoetuste avalduste vastuvõtt ning menetlemine ja esitamise vallavolikogu sotsiaalkomisjonile Korrektselt teostatud toimetulekutoetuste vormistamine ja väljamaksmine3.1.4 Abi sotsiaalabi või toetuste saamiseks vajalike dokumentide vormistamisel Töö on tehtud kooskõlas kehtivale seadusandlusele 3.1.5 Puuetega inimeste avalduste vastuvõtmine, menetlemine, hindamise teostamine, arvestuse pidamine. Töö on tehtud kooskõlas kehtivale seadusandlusele 3.1.6 Vahendab sotsiaalabi jõudmist
Jätkuvalt pidurdab elanikkonna vähenemine kohaliku omavalitsuse tulubaasi kasvu ning üldist arengut. 12 Joonis 13 Palgatöötaja keskmine brutotulu Kuna maapiirkondades on sissetulekud võrreldes linnadega tunduvalt väiksemad, siis tekib nn kihistumine nende piirkondade vahel. Madala sissetuleku tasemest on tingitud vajadus toimetulekutoetuste ja teiste sotsiaaltoetuste järele. Madalast sissetulekust tuleneb ka madal ostujõud ja maapiirkondades kalduvus alkoholismile. Piiratud on ka paljude vajalike teenuste kasutamine. Piirkonnas on madal arvestatavate tulude tase elaniku kohta (42-69% Eesti keskmisest), mis näitab ka vajadust suuremate riiklike toetuste järele. 13
Nullmeetod - igal aastal koostatakse eelarve sõltumatult. 33. Kohaliku omavalitsuse eelarve menetlus. 34. Kohalikud maksud, nende sisu Loomapidamismaks, mootorsõidukimaks, lõbustusmaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemismaks, parkimistasu. 35. Suurimad tululiigid ja kululiigid kohalike omavalitsuste eelarvetes Suurimad tulud on: üksikisiku tulumaks (58%), maamaks (100%), loodusvaru kasutusõiguse tasu, toetusfond (hariduskulude, toimetulekutoetuste, sotsiaatoetuste katmiseks), tasandusfond (nõrgematele KOV üksustele avalike teenuste kulude katmiseks) ja sihtotstarbelised eraldised (investeeringuteks). Suurimad kulud on: 36. Finantssüsteemi ülesehitus Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. 37. Rahaasutuste liigitus ja selgitused Krediidiasutus ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu.
nn ,,vaesuselõksu". Eluasemekulutuste normatiive kasutatakse EL riikides harva; ent eluaseme piirtaseme tariifid määravad, et kõik piirtasemest kõrgemad eluasemekulud peab leibkond oma-finantseerima. Viimane puudutab Eesti süsteemi, kus sissetuleku tõusuga kaasneb koheselt samas suurusjärgus toetuste vähendamine. Eestis ei ole eluasemekuludele kehtestatud riiklikke norme, vaid KOV-d on määratlenud võimalikud limiidid, mida kompenseeritakse toimetulekutoetuste kaudu. Eluasemetoetus käesolevatel andmetel Eestis puudub. Toimetulekutoetus. Väikese sissetulekuga leibkondadele maksti eraldi eluaseme- ja toimetulekutoetust 1994-1996. a, ent alates 1997. a ühendati eluaseme- ja toimetulekutoetus ühtsesse toimetulekusüsteemi. Toetuse maksmine toimub toimetulekupiirini normeeritud eluasemekulutuste (eluasemekulutuste sisse ei arvestata siin ehituse- ega renoveerimiskulusid) maksmisel, sh KOV poolt kehtestatakse
riikides ning kaubanduses. On üllatav, et maaelu arendamine uutes liikmesriikides on äratanud vähe tähelepanu, eriti kui arvesse võtta, et antud teema on ÜPP reformimisel turgu valitsevate liikmesriikide seas olulise tähtsusega. EL-i piires tuleb maapiirkondades rakendada vaba turumajandus ning alandada tooraine hindu. On väidetud, et kogu ÜPP arengu vältel on tehtud vahet ,,arendavate" ja ,,mitte-arendavate" põllumeeste või kommerts ning toimetulekutoetuste põllumeeste vahel, mis süvendab kahetist EL-i põllumajandust. Nii praeguse poliitika keskpunktis kui ka Euroopa Nõukogu poolt toetatud Maaelu Arengu Regulatsioonides on rõhutatud, et eesmärgiks on mitmekesistada turgu valitsevate liimesriikide maaelu majandust. Samal ajal on poliitika eesmärgiks toetada ka korralikku keskkonnaalast juhtimist. Selle töö eesmärgiks on luua kaasaegne teoreetiline raam maaelu arengut puudutavatele
Eesti keskmisest kuni 11% väiksemaks. Parim olukord oli 2006 aastal kui sissetuleku vahe oli vaid 5% ning suurim vahe oli aastal 2009. Joonis 4. Keskmine sissetulek Saare maakonnas võrreldes Eesti keskmisega Jooniselt 5. on näha, et kümnendi alguses saadi toimetulekutoetusi rohkem kui Eestis keskmiselt, kuid pärast 2002 aastat on toetuste saamine jäänud Eesti keskmise lähedale ning alates 2007 aastast on toimunud stabiilne langemine toimetulekutoetuste saamise osas, mis viitab sellele, et inimesed on parema järje peale saanud, ning ei vaja enam niivõrd palju abi ja saavad ise hakkama. Joonis 5. Toimetulekutoetust saanud leibkondi Saaremaal 1000 elaniku kohta Rahvastikudünaamika jääb alla eesti keskmise ning on alates aastas 2004 teinud Eesti keskmisega võrreldes suhteliselt järsu languse nagu on näha jooniselt 6. Joonis 6. Rahvastikudünaamika Saare maakonnas
vajalikke tehnilisi ega füüsikateadmisi. Ka seadused soosivad sellist olukorda. Näiteks kõigeks, mida kuskil korteris tehakse, pidavat olema kõikide ühistu liikmete nõusolek, olgu ta kui loll tahes. Mõnede inimeste puhul ei aita ükski argumenteeritud jutt, isegi nii lihtne tõde, et kulude vähendamine on samaväärne palga või pensioni tõusuga, pealegi on see inflatsioonivaba. Riik võiks toimetulekutoetuste asemel kulutada pigem energiasäästule. Lõpetatagu ka iga tühisemagi töö jaoks projektide nõudmine. Kasu oleks kahepoolne: parandame elanike heaolu ning vähendame kasvuhoonegaase, seega aitame natukenegi kaasa kliima halvenemise ärahoidmisele ning looduskatastroofide vähenemisele. Hindan meie presidendi kõnet vabariigi aastapäeval, kui ta rõhutas reaalteaduste, matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia tähtsust paraku tundub see olevat hiljavõitu.
kaaluda riigi õigusabi kättesaadavuse laiendamist ja lihtsustamist ja põhjendatud juhtudel õigusabi võimaldamist tasuta. Muud sotsiaalsed meetmed Käesolevast uuringust tuli esile, et kiirlaenude võtmise peamiseks põhjuseks on toimetulekuraskused ning vähene või puuduv juurdepääs laenurahastamisele kommertspankadest, mis ei võimalda ootamatute või suuremate väljaminekutega muudmoodi toime tulla kui kiirlaenu võttes. Olukorras, kus toimetulekutoetuste jm sotsiaaltoetuste eelarved on arusaadavalt piiratud, oleks otstarbekas mõelda laenu iseloomuga meetmete rakendamise peale, mille eelarveline kulu on toetustega võrreldes palju väiksem. Alapeatükk 5.3 kirjeldas Soomes rakendatud meetmeid – võlgade ümberkujundamise laen riikliku sihtasutuse baasil ning sotsiaalsete laenude pakkumine kohalike omavalitsuste baasil. Taoliste sotsiaalsete laenude (toimetulekulaenude) rakendamist
annaabi.ee 
