meetmetega. Demograafiline jätkusuutlikus- Seisneb rahvastiku püsimises või suurendamises. Inimesed on riigile väga olulised. Tuleb suurendada ja soosida sündimust. Samas ka soosida sisserännet. Seisneb ka hariduses, inimeste ühiskonda kaasatuses. Sotsiaalne jätkusuutlikus- Eesmärgiks ühiskonna sidusus, kulutused sotsiaalpoliitikale(pole mitte koorem vaid investeering) Hõlmab tööhõive abil vaesuse vastu võitlemist, piisavaid toimetulekutoetusi, mitte-diskrimineerivat tööd ja sotsiaalkindlustust kõigile. Eesti- Ei saa öelda, et heaolukasv ja ühiskonna sidusus on 100 %-liselt tagatud, aga positiivne areng toimub kindlasti. Vaeste inimeste osakaal on vähenemas. Kaasatakse erasektorit ühiskonnale vajalikesse toimingutesse. Näiteks riik toetab mobiilsidevõrgu firmasid, tagamaks üle terve riigilise interneti kättesaadavuse kõigile. See aga on oluline ühiskonna sidususe koha pealt.
riigieelarvest piisavad vahendid vastavate investeerimisprogrammide elluviimiseks. RAHVALIIT tõstab keskmise vanaduspensioni praeguselt ca 37 protsendilt 2008. aastaks 50 protsendini keskmise netopalga suhtes. 2003. aastal tõstame keskmise vanaduspensioni 2500 kroonini ja kolme aasta jooksul vähemalt 3000 kroonini. Vanaduspensioniga samas tempos tõusevad ka töövõimetus-, toitjakaotus- ja rahvapension. Kõrgemad pensionid vähendavad valdade ja linnade eelarveid koormavaid toimetulekutoetusi, ergutades samal ajal lisanduva ostujõuga ka kohalikku ettevõtlust - pension kulutatakse enamasti ostudeks oma valla või linna piires. RAHVALIIT töötab välja ja rakendab tööhõive suurendamise kompleksprogrammi ning eraldab riigieelarvest selle elluviimiseks lähiaastail 0,5% ja pikemas perspektiivis kuni 1% SKP-st. Tasuv töö on Rahvaliidu veendumuse kohaselt inimese väärikuse kindlustamise peamine vahend.
suhteliselt stabiilne langus mitteaktiivsete osatähtsuses. Joonis 3. Mitteaktiivsete osatähtsus Eestis ja Saare maakonnas Jooniselt 4 on näha, et keskmine palk Saare maakonnas on viimase kümnendi vältel jäänud Eesti keskmisest kuni 11% väiksemaks. Parim olukord oli 2006 aastal kui sissetuleku vahe oli vaid 5% ning suurim vahe oli aastal 2009. Joonis 4. Keskmine sissetulek Saare maakonnas võrreldes Eesti keskmisega Jooniselt 5. on näha, et kümnendi alguses saadi toimetulekutoetusi rohkem kui Eestis keskmiselt, kuid pärast 2002 aastat on toetuste saamine jäänud Eesti keskmise lähedale ning alates 2007 aastast on toimunud stabiilne langemine toimetulekutoetuste saamise osas, mis viitab sellele, et inimesed on parema järje peale saanud, ning ei vaja enam niivõrd palju abi ja saavad ise hakkama. Joonis 5. Toimetulekutoetust saanud leibkondi Saaremaal 1000 elaniku kohta Rahvastikudünaamika jääb alla eesti keskmise ning on alates aastas 2004 teinud Eesti
annaabi.ee 
