o Keskmes objektiivne, väline pilt, olnud või arenev sündmus Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Autorist, tekstist, lugejast ja kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad, nende fookused ja rõhuasetused. Tekstikesksed lähenemised (filoloogia e tekstoloogia, retoorika ja stilistika, strukturalism, uuskriitika, semiootika, dekonstruktsioon). Fookuses tekst ise Sisemised seaduspärad Materiaalsus (väljaanded, toimetamisprotsess= Keel, stiil ja struktuur Harud o Filoloogia o Retoorika ja stilistika o Strukturalism, vene formalism o Uuskriitika o dekonstruktsioon Autorikesksed lähenemised (autori biograafiaga seotud aspektid, mida peetakse nende loomingu tõlgendamisel oluliseks). Tõusis põhiliseks meetodiks 19.sajandil, otsene seos autori elu ja loomingu vahel,
.... Kirjandusanalüüsi kese võib olla nii autor, tekst kui ka lugeja. Autor – seosed autori elu ja tema loomingu vahel; autori ühiskondlik-kultuuriline kontekst; otsesed ja kaudsed (sh. alateadlikud seosed). Kui analüüsikese on autor, siis uuritakse konkreetse autori teoseid. Freud on psühhoanalüütilise kriitika nn. isa. Psühhoanalüüsi puhul uuritakse alateadvuse jõust tekstis. Tekst – fookuses tekst ise, selle sisemised seaduspärasused, materaalsus (väljaanded, toimetamisprotsess) ning keel, stiil ja struktuur. Kui analüüsikese on teos, siis siia kaasatakse ka lugeja, kes aitab analüüsimisele kaasa. Uuriti autorite erinevaid stiile. Lugeja- lugemisprotsess; iga lugeja loob 1 teksti; lugeja ootused; lugemispraktikad. Kui analüüsikese on lugeja, siis on siin mõeldud lugejaid, kes on saanud vastava hariduse ja seeläbi retsenseerivad mingit teost.