elutegevust endale teadvustav olend on suuteline seda ka korrigeerima, avastama uusi, bioloogiliselt ettedetermineerimata (kuigi muidugi bioloogiliselt võimaldatud) elutegevuse viise. 1 Andrus Tool / Sissejuhatus filosoofia ajalukku / FLFI.01.053. Mõistmine äsjakirjeldatud tähenduses kujutab esmases lähenemises endast üksikut mõistmisakti, mis on suunatud mõnele üksiknähtusele ja sellega toimesaamisele, olgu selleks siis autojuhtimine, loengu konspekteerimine või midagi muud sellelaadset. Kuid kui analüüsida natukenegi sügavamalt ükskõik millist üksikut mõistmisakti, siis on kergesti märgatav, et asjad mida me mõistame – näiteks nende otstarbeka kasutamise viisil – ei seisa mitte teistest asjadest lahus, vaid asuvad nendega mitmekesistes seostes. Samuti on iga meie üksik tegu seotud meie teiste ettevõtmiste ning kavatsustega
hilisel arenguetapil. On olemas mitmesuguseid maailmamõistmise viise, filosoofia on üks nendest. Iga selline viis on aga niiöelda omaviisi. Järgnevalt tulekski siis kõigepealt püüda määratleda, mis on maailmamõistmine, ning seejärel, mis on filosoofia kui maailmamõistmise viisi eripära kõigi teiste maailmamõistmise viisidega võrreldes. 2 Mõistmine kujutab esmases lähenemises endast üksikut mõistmisakti, mis on suunatud mõnele üksiknähtusele ja sellega toimesaamisele, olgu selleks siis autojuhtimine, loengu konspekteerimine või midagi muud. Kuid kui analüüsida natukenegi sügavamalt ükskõik millist niisugust üksikut mõistmisakti, siis on kergesti märgatav, et asjad mida me mõistame näiteks nende otstarbeka kasutamise viisil ei seisa mitte teistest asjadest eraldi ja isoleeritult, vaid on nendega mitmekesistes seostes. Samuti on iga meie üksik tegu seotud meie teiste ettevõtmiste ning kavatsustega ja
annaabi.ee 
