ükskõik kus see ka ei asu. Süüteo koosseis on teo kirjeldus. Süüteo koosseisu on kahte liiki. I Süüteo objektiivsed tunnused- kus, kuidas, mida kasutades, kelle suhtes jne II Süüteo subjektiivsed tunnused- vaimne häire, traumad, tahtlik on tegu siis, kui isik soovib teo tagajärje saabumist ja teab selle õigusvastasusest. Teo toimepanemine Teo paneb toime isik, kes teeb isiklikult või teist isikut ära kasutades. Lisaks toimepanijatele võib kuriteo puhul olla ka osavõtja või kihutaja. Üks osavõtjatest võib olla kaasaaitaja (see, kes tahtlikult osutab ainelist või moraalset abi teo toimepanemisele). Kaasaaitamisena võrdustatakse ka varjamisena. Kihutaja on isik, kes kallutab teist isikut teo toimepanemisele. Süüteokatse Tegu, mis on suunatud õigusvastase teo toimepanekule, kuid tegu jääb teo toimepanijast sõltumatutel asjaoludel sooritamata. Õigusvastasuse välistamine
Väärtegude puhul on asi lihtsam. Väärteo eest on karistuseks rahatrahv või arest (30 päeva). Rahatrahv ja rahaline karistus on tegelikult samad karistused. Erinevus tuleb sellest, et ühte ja sama asja tähistatakse kahe erineva mõistega. Rahaline karistus on kuriteo eest kohaldatav karistus ja rahatrahv väärteo eest kohaldatav karistus. 15 Karistuse mõistmine Karistuse mõistmise alused on ühised nii kuritegude kui väärtegude toimepanijatele. Väljavõte seadusest § 56. Karistamise alus (1) Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. (2) Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega