Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"toimepandavad" - 3 õppematerjali

Karistusõiguse konspekt
40
pdf

Karistusõiguse konspekt

kas meil tagajärje delikt on jäänud katsestaadiumisse. Kahjustus, ohudelikt Konkreetne oht (istun relv pihus ja suunan inimest) Abstraktne oht KarS § 123-124 (nt olen vihane ja ütlen välja, et krt tema lööks küll maha) Tegevusdelikt, tegevusetusdelikt Üldiselt toimepandavad tegevusega. Teatud juhtudel on võimalik toime panna ka tegevuseta. Ehtsad tegevusetusdeliktid – koosseis näeb ette juba tegevusetuse, nt KarS § 124 abita jätmine. Mitte ehtsad tegevusetusdeliktid – olukorrad, kus tegevused on võimalik toime panna, ükskõik mis koosseisuga. Viiteline dispositsioon Siseviiteline – KarS mingi eriosa norm viitab mingile muule eriosanormile, nt KarS § 218 (st et üks tegu peatükist 13. välja arvatud röövimine, väljapressimine. jm.

Õigus → Karistusõigus
253 allalaadimist
Karistusõiguse üldosa
23
xls

Karistusõiguse üldosa

vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. Seejuures määrab süüteo raskusastme mitte kohaldatud karistuse liik ja määr, vaid seaduses ettenähtud karistuse määr. Süüteo toimepanijaks ( süüteo subjektiks ) võib olla füüsiline või juriidiline isik, kes lähtudes oma rollist süüteo toime panemisel on kas täideviija või osavõtja. Kõik karistusseadustikus süüteo põhikoosseisu kirjeldused on antud kui täideviija poolt toimepandavad teod. Vahetu täideviija paneb süüteo toime ise nö. omakäeliselt või teist isikut kui vahendit ära kasutades (vahendlik täideviija). Kui täideviijaid on rohkem kui üks ja nende ühine tegevus süüteo toimepanemisel on kooskõlastatud ning süüteokoosseisuga põhjuslikus seoses, on tegemist kaastäideviimisega. Kaastäideviijaid ühendab ühine tahe kuritegu toime panna ja sellest tulenev ühine tegevus. Süüteost osavõtjad on kihutaja ja kaasaaitaja.

Õigus → Õigus
251 allalaadimist
Kriminaalpoliitika kordamine
33
doc

Kriminaalpoliitika kordamine

determineerivad niisamuti nagu põhjuslikult on tingitud välismaailma nähtused. Ka kuritegevus on sotsiaalne nähtus, millel on oma põhjused, ja kuna kuritegevus on sotsiaalne nähtus, siis ei saa kuritegevust sünnitavate põhjuste hulgast ühiskondlikke tegureid välistada. Kuritegevus kui sotsiaalne nähtus on Quetelet` arvates tingitud mitte inimese vabast tahtest, vaid ühiskondlikest põhjustest. Ühiskonnas endas, kirjutas ta, peituvad eos kõik tulevikus toimepandavad kuriteod, sest ühiskonnas endas sisalduvad ka kõik tingimused, mis kuritegevust soodustavad. Teiste sõnadega öeldes: ühiskond valmistab kuriteod nii-öelda ette, kurjategija on üksnes toimepanemise vahend. Järelikult eeldab Quetelet` arvates iga sotsiaalne organism teatavat arvu ja teatavat liiki kuritegusid, kuritegevus on aga ühiskondliku korra paratamatu tagajärg." 33

Õigus → Õigusteadus
253 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun