Suverääni võim on absoluutne. Piirang oli üks kõikide võrdsust seaduste üle. Rousseau käsitles inimest loomu poolest heana. Uusaja loomuõiguslik filosoofiale omased momendid: 1. Loomuõiguse tuletamine inimese empiiriliselt tajutavast loomusest. 2. loomuõiguse käsitlemine inimestele riigieelses loomulikus algolukorras kuulunud vabadusena. 3. Inimühiskonna käsitlemine mehhaanilis-kausaalsete loodusseaduste toimealana. 4. ühiskondliku lepingu rajamine inimeste mõistlikule äratundmisele, et ühiskonna säilitamise a kaitsmise huvides tuleb ühineda ning anda osa või kõik oma õigused riigile. 5. Riigi käsitlemine ainsa positiivse õiguse allikana 6. Riigi kohustus hoida ja kaitsta inimeste loomulikke põhiõigusi. Samuel Pufendorf (1632-1694) käsitles moraalsete nähtuste eeldusena inimese tahtevabadust ja inimese seotust jumalike või inimlike normidega
(ratsionaalsuse) seadustele, mille omavoliline muutmine on irratsionaalne.] [24]Uusaja naturalistliku loomuõigusfilosoofia jooned (Luts lk 99): 1)Loomuõiguse tuletatavus inimese empiiriliselt tajutavast loomusest. 2)Loomuõiguse käsitlemine inimestele loomulikus algolukorras kuulunud vabadusena (negatiivsena Hobbesil ja positiivsena Lockel, Rousseaul). 3)Inimühiskonna käsitlemine mehhaanilis-kausaalsete loodusseaduste toimealana (naturalism tähendabki, et viimases instantsis on kõik nähtused seletatavad loodusteaduslike meetoditega; füüsika kui loodusteaduse etalon: vaatlustulemuste matemaatiline tõlgendamine; naturalism on reduktsionistlik: väited moraali ja eetika kohta on tegelikult väited looduslike faktide kohta; mitteautonoomne eetika). [25]4)Ühiskondliku lepingu rajamine inimeste mõistuslikule äratundmisele, et ühiskonna
annaabi.ee 
