Ratastoolimatk Soomaal on läbimõeldud just liikumispuuetega inimestele, et ka neil oleks võimalus looduse ilust osa saada. Kogu protsess on läbimõeldud ning ratastoolis inimesed saavad lausa kanuuga sõita. Organiseeritud on ka õhtusöök ning majutus, kus on vastav tehnika liikumispuuetega inimeste teenindamiseks. (Soomaa 2016) Setomaa Turismitalo pakub teenust „Seto söömaaeg“, mis on tunnustatud EHE- märgisega. Tegemist on toiduelamusega, kus kasutatakse vanu toidutraditsioone ning kohalikku ökoloogilist toorainet. Kõik toiduained, mis paketis sisalduvad, on pärit talu enda ürdiaiast, peenardel ning loodusest. Seejuures ei avalda see kahjustavat mõju loodusele. (Setomaa 2016) Hiljuti tunnustati EHE-märgisega ka Toosikannu puhkekeskust, kus märgise teenis teenus „Jalgratastega ulukisafari Toosikannu loomapargis“. Tegemist on retkega, kus keskendutakse teadlikusele loodusest jälgitakse ökoturismi põhimõtteid. (Vest 2016)
6. Ballaadides ja lüroeepikas keskendutakse sugupoolte ja pereliikmete pingelistele suhetele. Legendid, ballaadid ja lüroeepika kajastavad juba selgesti kristlikku kultuuri. 7. ajaloolised sõnarunod kajastavad 16. kuni 18. sajandini asetleidnud Rootsi ja Vene konflikte. Soome rahvustoidud Soomlase söögilauda ja maitse-eelistusi on mõjutanud vastavas piirkonnas valitsevad mõjujõud, usk ja ajalugu. Näiteks Karjala toidutraditsioone on mõjutanud vene ortodoksiusk; sealkandis on leibki erinev kui näiteks lõuna- ja lääne-soomes. Lääneranniku toidulaua mõjud on tulnud teiseltpoolt Botnia lahte. Kui "rahvustoitudest" rääkida, siis idast (karjalast) on tulnud siinsele söögilauale karjalanpaisti (karjalapraad), Savost muikkukukko (rukkijahust rääbisepirukas), Lapist poronkäristys (praetud põhjapõdraliha), Tamperelt musta makkara (verivorst) jne. Satakunna oma "rahvustoit" on odrakruubikört ja rosinakisell
annaabi.ee 
