1. Miks just XX sajandil toimus maailma rahvastiku järsk juurdekasv? XX sajandil toimus väga järsk rahvastiku juurdekasv, arvestades, et veel 20. sajandi alguses oli maailma rahvaarv 1,7 miljardit ja 1999. aastal ületas ÜRO Rahvastiku Fondi andmetel Maailma populatsioon 6 miljardi piiri. Kiire kasvu on võimalikuks teinud toidutoodangu kasv ning areng, mis on toimunud arstiabi ja hügieeni valdkonnas. Tänapäeva meditsiin ning kõrgema kvaliteediga ja suurema mahuga põllumajandus on pikendanud rahva eluiga, parandanud elukvaliteeti ning soodustanud laste saamist. Kõige kiiremini suurenes rahvaarv 1990. aastatel, kui igal aastal suurenes maailma rahvastik 80 miljoni inimese võrra. 2. Mida praegu tehakse Eestis põlevkivituhaga, mis jääb põlevkivist järele pärast tema põletamist elektrijaamades
joogivee-, energia-, eluruumide ja arstiabi puudus, töötus, slummide kasv ja kontrollimatu migratsioon. Kasvab ka kuritegevus, nakkushaiguste levik ja tööpuudus. Maailma rahvaarv on kiirelt kasvanud just viimasel sajandil, arvestades, et 20. sajandil oli rahvastiku arvuks veel 1,7 miljardit, siis praeguseks on see plahvatuslikult kasvanud 7,7 miljardini. Sellist kasvu on soodustanud meditsiini, tehnoloogia ja toidutoodangu pidev areng ja kasv. Rahvastikuarvu tõus, koos sellele lisanduvate loodus- ja energiavarade kulutamise kasvuga on viinud oludeni, kus keskkonnaalased probleemid on kasvanud globaalseks. Põlluharimine, metsandus, loomakasvatus ja elukohtade laiendamine on viinud olukorrani, kus maailma metsade pindala on kahanenud üle poole võrra. Samuti on ülekalastatud 3/4 maailma kalapüügi piirkondadest. 1950. aastatest on veekasutus kasvanud 3 korda ning pool miljardit inimest elavad
tasuda. 17. Mis võiks olla need põhjused, et Soome ja Rootsi elektrienergia tarbimine ühe inimese kohta on suurem kui samal arengutasemel oleval Saksamaal ja Prantsusmaal? Saksamaa ja Prantsusmaa toodavad rohkem elektrienergiat ning selletõttu on ühe inimese kohta tarbimine ka väiksem 18. Milliseid negatiivseid tagajärgi on tekitanud biokütuste tootmine õlikultuuridest? (2) Biokütustega seostuv oht on arengumaade oma toidutoodangu vähenemine. Kui põllupinna-ala kasutatakse kütusetaimede kasvatamiseks, siis toodetakse toitu vastavalt vähem. Väiksem tootmine tähendab kallimat toitu ja vaesematel inimestel on järjest raskem hankida oma igapäevast leiba. Toidutagavara väheneb ja vaesemad arengumaad on aldimad näljahädadele halvematel saagiaastatel. 19. Millest toodetakse biogaasi? biomassist ja/või jäätmete bioloogiliselt lagunevast fraktsioonist 20. Mis on energiavõsa
annaabi.ee 
