Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"toidutegemiseks" - 7 õppematerjali

Metsaraie
2
doc

Metsaraie

elusolendid ei suuda nii kiiresti kohastuda. Muutunud elutingimused põhjustavad elusorganismidele palju probleeme ning osa neist võib välja surra. Samuti metsaraie ulatuslikkuse tõttu väheneb metsade taastootmine ja süsihappegaasi sidumine taimedes fotosünteesil. Metsad pakuvad inimesele, kuid eelkõige loomadele varju, toitu, ning värskendavat õhku, sidudes süsihappegaasi ja tootes hapnikku. Väga palju inimesi kasutab puitu kütteks ja toidutegemiseks ning söögi soojendamiseks. Samuti teeb inimene puust vajalikke asju: okaspuid kasutatakse ehitusel ja paberi valmistamisel ning lehtpuude kõvemast puidust tehakse mööblit. Ka annavad puud meile puuvilju, pähkleid, vürtse, kummi, vaiku ja tähtsamaid ravimeid. Seega on väga tähtis, et metsi alles hoitakse. Raiet tuleb teha mõõdukalt ja säästlikult. Peale raie tegemist tuleks aga uued puud tagasi istutada, korrastada metsaalune ning tasandada pinnas kui vajadus

Geograafia → Geograafia
27 allalaadimist
Kõlbulike tapasaaduste kulinaarne kasutamine
5
doc

Kõlbulike tapasaaduste kulinaarne kasutamine

Maks Siseelunditest on maks kõige vitamiinirikkam, selles leidub 15 vitamiini. Samas tuleb arvestada, et see on organ, kus tehakse kahjutuks organismi saabunud toksilisi aineid. Sestap võib maks sisaldada ka kahjulikke aineid, mistõttu on oluline nõuetekohane kuumtöötlemine. Samuti rikneb maks tunduvalt kiiremini kui liha, kuna sinna jääb suur kogus verd. Maks seob halvasti vett, kuid hästi rasva, selle tõttu sobib ta määrdelaadsete roogade valmistamiseks (nt pasteedid. Toidutegemiseks on vaja maksa ette valmistada. Maksa katab õhuke kelme (nn grillimise või praadimise jaoks), mis tuleb eemaldada, lükates näpud selle alla. Seejärel näppe järjest edasi lükates saamegi eraldada kelme ilma nuga kasutamata. lisaks võiks maksa küljest ära lõigata nähtava rasva ja kõhred ning kõik suured sooned, mis jooksevad maksast läbi. Maksa võib kasutada terve tükina, lõikudena, ribadena või kuubikutena. Eriti hästi sobib

Toit → Kokandus
70 allalaadimist
Taastumatud loodusvarad inimese elus
8
doc

Taastumatud loodusvarad inimese elus.

Kivisüsi on tekkinud kõrgemate taimede jäänustest enam kui 250 miljonit aastat tagasi karboonis ehk kivisöeajastul. Kuna taimne aines on osaliselt kivistunud, loetakse kivisütt fossiilkütuseks. Kivisüsi peitub maapõues kihtide või lasunditena. Selle kättesaamiseks rajatakse kaevandused. Kivisöe kasutuselevõtt kütusena kutsus esile tööstuslike pöörde. Ka tänapäeval kasutatakse kivisütt nii elektrijaamades energia tootiseks kui ka kodudes kütmiseks ja toidutegemiseks. Kivisöe kasutamine on viimase 50 aasta jooksul muude fossiilkütuste, näiteks nafta kasutamise tõttu vähenenud.Arengu suunas suureneb maavara süsinikusisaldus ning väheneb tahke jäägi ehk tuha sisaldus. Kõige täielikumalt on söestunud antratsiit, seepärast on see eriti väärtuslik kütus(põleb suisuta, nõrga leegiga)Enamik kivisöemaardlaid on moodustunud karboni ehk kivisöe-, permi ja juura ajastul. Gaas

Bioloogia → Bioloogia
23 allalaadimist
Aafrika keskkonna probleemid
6
docx

Aafrika keskkonna probleemid

puuraiumisel, pinnase viljakuse kahanemisel ja maa vääriti harimisel. Õhusaaste Õhk Aafrikas on saastunud väga mitmel põhjusel. Primitiivne meetod, millega põldu haritakse on kindlasti üheks väga suureks probleemiks. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni andmetel kaob igal aastal 11,3 miljonit hektarit maad põllumajanduse, karjakasvatamise, kontrollimatu põletamise ja küttepuude tarbimise tagajärjel. Puitu põletatakse, et saada sütt toidutegemiseks, see paiskab õhku süsihappegaasi, mis on mürgine saasteaine atmosfääris. Kehva energiavarustuse tõttu peavad majapidamised kasutama generaatorites kütust ja diislit, et ennast elektriga varustada, mis paiskab õhku samuti co2-te. Kuna inimeste arv järjest kasvab kasutatakse ka järjest enam transpordivahendeid, mille tulemusel õhu kvaliteet linnades järjest langeb. Paljudes riikides kasutatakse ikka veel pliibensiini ning sõidukite heitgaaside koguste kontroll olematu

Geograafia → Geograafia
9 allalaadimist
Gastronoomia ajalugu
18
doc

Gastronoomia ajalugu

Teile tuuakse taldrik, mis koosneb uskumatutest tekstuuridest ja konsistentsidest. Foie gras on serveeritud pulbrina, kapseldatud hernepüree näeb välja nagu munakollane, ainult et värv on hoopis kirgas roheline. Esialgne tundmatu vaht maitseb nagu (ja ongi tegelikult) crème fraiche musta kalamarjaga. Jogurtinuudlid. Trühvliseentest jäätis. Teisisõnu: välimus meenutab üht rooga, maitse on aga teise toidu oma. Adrià ise on oma kokakunsti nimetanud dekonstruktivistlikuks toidutegemiseks ja oma restoranikööki molekulaarköögiks. Toiduaineid töödeldakse eri laboritest kööki toodud seadmetega ­ toorest köögivilja mõjutatakse meditsiinilise kõrgtehnoloogiaga, munadesse süstitakse enne keemapanekut kaaviaripastat, puuviljade puhul on kasutatud nn liofilisatsiooni ehk vaakumkuivatust. 17 Kasutatud kirjandus: http://www.coffeetea.info/ee.php

Toit → Toitlustus
34 allalaadimist
Marie Curie
38
doc

Marie Curie

unustades päeva jooksul süüa.[1, 3] 5 Õe juures elas ta umbes aasta ning üüris seejärel üliõpilaste linnajaos väikese korteri. Õe juures oli Marie`l keeruline elada seoses lärmaka keskkonnaga, mis takistas tal õpingutele keskenduda. Omaette elamine oli aga keerukas, sest raha oli vähe ning süüa ei osanud neiu peale võileibade ja tee midagi erilist valmistada. Kuid ega tal polekski toidutegemiseks aega olnud, sest kogu oma energia suunas tüdruk õpingutele ning tihtipeale ei märganud ta isegi tuba kütta. Suures usinuses taipas Marie, et litsentsiaadikraadist ühel alal pole küllalt ning otsustas neid omandada kaks, füüsikas ja matemaatikas.[1] 1894. aasta alguses tellis Prantsusmaa Tööstuse Edendamise Ühing temalt uurimuse mitmesuguste teraste magneetiliste omaduste kohta ning pakkus selle eest 600- frangist stipendiumit

Füüsika → Füüsika
18 allalaadimist
Mats Traadi-Harala elulood-Uurimistöö
68
doc

Mats Traadi „Harala elulood” Uurimistöö

poest leiba ja moivakonserve. Toda libedat teed sammudes kahetses ta kibedalt, et polnud kolmekümne aasta eest alevisse raudteevahiks läinud, vaid jäänud kolhoosi tallimeheks. Perekond: naine Surmapõhjus: loomulik surm 4.95. Jakob Suits Sünnikoht: Harala Olemus: oma õiguse tagaajaja, maksku, mis maksab; inimväärilise kohtlemise ihkaja; Lugu: Suurfarm rikkus ta kaevu ära, sest virts tuli sisse. Kui tal veel jõudu jagus, vedas ta kahe kilomeetri kauguselt toidutegemiseks käsikäruga vett. Lõpuks pidi ta oma kaevust virtsa jooma. Jakob käis kõikide asjameeste juures: sovhoosis, külanõukogus, kirjutas isegi raadiosse, aga sellest polnud abi, sest öeldi, et see pole nende rida. Täitevkomitees õpetas noormees, et lasku Jakob uus kaev kaevata. Jakob sai pahaseks, sest kuhugi polnud kaevu kaevata: kõik ümberkaudsed põhjaveed olid virtsa täis. Ta solvas noorukit ja tormas minema. Ta kuulis, kuidas noorsand ta selja taga ütles: "Dementia senilis!".

Kirjandus → Kirjandus
6 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun