võõrutusnähud nagu peavalu, minestamine, väsimus, unisus, tujukus, ärrituvus, iiveldus, keskendumisprobleemid, depressioon, lihasvalud. Kuna laste närvisüsteem on veel ebaküps, siis põhjustavad energiajoogid ülemäärast erutuvust, südamepekslemist, unehäireid ja närvilisust. Energiajoogid ja rasedus Energiajookide tarbimine raseduse ajal pole soovitav kõrge kofeiini või muude ergutusainete sisalduse tõttu, mis võivad suurendada raseduse katkemise ohtu. Euroopa Liidu toiduteaduskomitee SCF on tõdenud, et kofeiini ohutu tarbimiskogus rasedatel on 200 mg päevas. Seejuures tuleks kofeiini sisaldavaid jooke tarbida eelistatult koos toiduga. Samuti ei soovitata kõrge kofeiinisisalduse tõttu tarbida energiajooke last rinnaga toitvatel emadel. Energiajoogid ja riskirühmad Energiajooke tasub vältida südamehaigetel, vähese kontsentreerumisvõimega hüperaktiivsetel, söömishäiretega inimestel, diabeetikutel ja ravimeid ning alkoholi tarbivatel inimestel.
rohkem alkoholi tarbima või istuma autorooli. Näiliselt väike joove võib endaga kaasa tuua selliste alkoholikoguste joomise, mis viivad alkoholimürgistuseni. Kuna kofeiin, nii nagu alkoholgi, on diureetik ehk vee väljutaja, siis väheneb sellise kokteili joomisel inimorganismi veesisaldus, mistõttu suureneb vere alkoholisisaldus ja joove veelgi (Pitsi 2014). Ehkki pole uuringuid, mis kinnitaksid energiajookide ning alkoholi koostarbimise negatiivseid mõjusid, ei soovita Euroopa Liidu toiduteaduskomitee (SFC Scientific Commitee on Food) neid kahte koos tarbida. Kofeiinisisalduse tõttu suurendavad energiajoogid vee väljutamist organismist, sama teeb ka alkohol. Samal ajal aktiivse liikumisega, nt tantsimisega võib energiajoogi ja alkoholi koosmõju tekitada vedelikupuudusest ajendatud terviseprobleeme (Eesti Toiduainetööstuse Liit 2014). 2.2 Terviseriskid Kõige suuremaks ohuks energiajoogi puhul peetaksegi selle kõrget kofeiinisisaldust. Kofeiin võib