Tuhkur on üksikeluviisiga hämaras ja öösel tegutsev kiskja, kes ujub ja sukeldub hästi. Elab teiste loomade urgudes või lihtsas varjes (puuriitades, põhukuhjades, põranda all, pööningul. Üsna liikuvad loomad, kes söövad kõike, millest jõud üle käib (roomajaid, kahepaikseid, pisinärilisi, siile, jäneselisi, kanalisi, putukaid, usse, limuseid). Tähtsaimaks toiduobjektiks on hiired ja kahepaiksed, varakevadel ka raibe. Vähesel määral sööb marju ning toidurohkuse korral kogub varusid. Tuhkur võib korraga murda rohkem saakloomi kui süüa jõuab, seetõttu on kanakasvatajad vahel väga kurjad tuhkru peale. Jooksuaeg on märtsis-aprillis, tiinus kestab ca 1,5 kuud ning pojad sünnivad mais. Pesakonnas on 4-6 poega, kes iseseisvuvad sügiseks. Suguküpseks saavad aastaselt. Täiskasvanu tüvepikkus 35-45 cm; kaal 0,4 - 1,5 kg Üksikjälg: 3-3,5 cm pikk; 2-2,5 cm lai Tuhkru jäljerida on kergesti äratuntav, kuna see varieerub lühikese aja jooksul väga
toiduallikaid mujalt. Taoliste tegevuste puhul peab enne läbi mõtlema, kas tegevus toob ikka populatsiooni säilimise seisukohast kaasa edu. Kuigi iga otsustus võib osutuda ebaõigeks, peaksid organismid üldiselt eelistama elupaiku, kus nende ellujäämus ja sigimisedukus on kõrge. Atraktiivne ja kasulik ei pruugi siiski alati kokku langeda. Ökolõksu idee pärineb tähelepanekust, et metsaservad on lindudele toidurohkuse tõttu atraktiivsed, kui kõrgenenud pesarüüste tõttu tegelikult ebasoodsad. Ökolõksust ehk elupaiga tegelikust sobimatusest saavad nt linnud aru siis, kui nende sigimine ebaõnnestub. Süstemaatilist eksimust elupaiga valimisel põhjustavad: 1) elupaiga petlik välimus, 2) etteennustamatud muutused keskkonnas. Kuidas arvestada metapopulatsioonide olemasolu liigi kaitse planeerimisel? Metapopulatsiooni moodustavad osapopulatsioonid on omavahel ühenduses rändavate või
vööt ning kõrvatipud on valged. Varvaste vahel on ujunahk. Valge rõngad silmade ja kõrvade vahel. Levik: kogu Euroopa, v.a. osa Briti saartest ja enamus Skandinaavia poolsaarest.Arvukus Eestis: tavaline Toitumine: Üsna liikuvad loomad, kes söövad kõike, millest jõud üle käib (roomajaid, kahepaikseid, pisinärilisi, siile, jäneselisi, kanalisi, putukaid, usse, limuseid). Tähtsaimaks toiduobjektiks on hiired ja kahepaiksed, varakevadel ka raibe. Vähesel määral sööb marju ning toidurohkuse korral kogub varusid. Tuhkur võib korraga murda rohkem saakloomi kui süüa jõuab, seetõttu on kanakasvatajad vahel väga kurjad tuhkru peale. Sigimine; Jooksuaeg on märtsis-aprillis, tiinus kestab ca 1,5 kuud ning pojad sünnivad mais. Pesakonnas on 4-6 poega, kes iseseisvuvad sügiseks, sünnivad maikuus. Suguküpseks saavad aastaselt. Probleemid: Lubatud jahiviisid ja aeg: kastlõksuga, puult või ehitiselt kohe surmava püünisrauaga, samuti varitsus- ja hiilimisjahina ja jahikoeraga 1
peaks jääma röövikute aega, ehk siis on ju kõige enam toitu). Seda otsust on raske teha o Kesk-Euroopas tehtud uuringute põhjal (slaid 12) on kevadel temperatuurid tõusnud, mis tähendab, et rasvatihaste põhitoit röövikute aeg on nihkunud varasemaks o Samas rasvatihaste pesitsemise alustamise aeg pole oluliselt muutunud o Seega kliima soojenedes on toidurohkuse periood nihkunud lähemale pesitsemise algusperioodile ja see ei ühti rasvatihaste ajastamisele · Valearvestuse põhjused o Munemise algust piiravad faktorid pole nihkunud (küll on toiduaeg nihkunud) Nt Hollandis toituvad rasvatihased peamiselt lehistel ja kaskedel, mille lehtede areng pole eriti muutunud, samas tamme puhul on see oluliselt muutnud tamm on põhiline röövikpuu
annaabi.ee 
