Abiootiliste tegurite mõju organismidele Abiootilised ehk füüsikalised tegurid ehk õhu, mulla ja vee näitajad: · Päikesevalgus · Temperatuur · Vessi ja niiskus · Vee ja mulla pH · Tuul · Rõhk TEMPERATUUR · Enamik maal elavatest loomadest on kõigusoojased/püsisoojased. · Temperatuur mõjutab: soo kujunemist roomajate munade arengul kaitsekohastumuste teket (puhkeperiood taimedel, talveuni, ränded, kaitsekohastumused seoses külma aja ja toidupuudusega) VESI ja NIISKUS · Vajalik rakkude elutegevuseks · On lähteaineks fotosünteesile · Taimedel on kohastumused aurumise takistamiseks (paks vahakiht, väike lehepind, paksenenud kattekude) ja vee hankimiseks ning säilitamiseks (sügav juurestik, veekude) Ökoloogiliste tegurite toime organismidele · Iseloomustatakse järgmiste mõistetega: ökoloogiline amplituud alumine taluvuslävi ülemine taluvuslävi ökoloogilise teguri optimum Valguse mõju organismidele
pigmentatsiooni ja soodustab D vitamiini sünteesi Temperatuur: kui temperatuur on madal, siis on taimedel enamasti puhkeperiood, enamik kõigusoojaseid loomi elab talve üle nii, et lähevad soojematesse kohtadesse või magavad talveund. Püsisoojaste kohastumused talve temperatuuriga on aga seotud toidupuudusega Sümbioos eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm, sümbioosis elavaid liike nim sümbiontideks; näiteks liblikõieline taim ja mügarbakter Kommensialism eri liikide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu; näiteks bakterid ja algloomad inimese soolestikus Konkurents sama või eri liikide vastastikku piirav kooseluvorm; näiteks noores kuuskis konkureerivad puud omavahel toidu ja valguse pärast
sõltub nende keha temp. otseselt väliskeskkonna temperatuurist. Talvel on meie piirkonna taimedel puhkeperiood, enamik kõigusoojaseid loomi varjuvad soojematesse paikadesse või jäävad talveunne. Magvate loomade ainevahetus aeglustub ning energiavajadus on minimaalne. Imetajatest jäävad talveunne nt. karu ja mäger. Paljud linnud lendavad soojematesse paikadesse. Püsisoojaste loomade – imetajate ja lindude – kaitsekohastumused on eelkõige seotud külmaperioodil esineva toidupuudusega. Valguse mõju organismile- muundub soojuskiirguseks, võimaldab kõigusoojastel loomadel end soojendada. Taimed on paiksed, seega on neil tekkinud mitmesuguseid kaitsekohastumusi. Õistaimed pööravad oma lehti vastavalt valguse suunale ja intensiivsusele, osa neist on aga kaetud valgust hajutavate heledate karvadega. Mõõdukas koguses ultravalgus soodustab naharakkudes D- vitamiini sünteesi. Suures koguses on kahjulik, põhjustab DNA mutatsioone (nahavähk), denatureerib valke
Võib tekkida nahavähk. Mõõdukalt UV kiirgust on aga kasulik. See muudab naha pigmentatsiooni ja soodustab meie nahas D vitamiini sünteesi. Milline on temperatuuri mõju organismile? Kui temperatuur on madal, siis on taimedel enamasti puhkeperiood, enamik kõigusoojaseid loomi elab talve üle nii, et lähevad soojematesse kohtadesse või magavad talveund. Magada võivad ka mõned imetajad (nt: karu, mäger). Püsisoojaste kohastumused talve temperatuuriga on aga seotud toidupuudusega. Samuti mõjutab temperatuur soos kujunemist roomajate munade arengul. Kuidas iseloomustada ökoloogilise teguri toimet organismile? Ökoloogiline tegur sõltub teguri intensiivsusest ja organimsi omadustest. Ökoloogiline amplituud on ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda. 1) lai ökoloogiline amplituud (erinev toit ja võib elada mitmes kohas; nt karu) 2) kitsas ökoloogiline amplituud ( kindel toit; nt panda ja kindel elukoht; nt pingviin)
3. Kõik olulisemad seadused kehtestati keisri dekreedi või Senati otsusega. Mida saavutas Napoleon, sõdides Austria, Preisi, Venemaa vastu 18051807? Sai endale uued alad. Ta purustas kõik oma lahingutes. Sõlmis rahu Venemaaga, mõjusfääride jagamine(Soome Venemaale). Nimeta peamine põhjus, miks sai Napoleon sõjaliselt lüüa? Milliste sündmuste tulemusena ta tagandati 2x troonilt? 3p See, et ta polnud arvestanud talvise sõjapidamise ja toidupuudusega. Kuna algas kiire taganemine läbi laastatud piirkondade, siis põrkasid prantslased pidevalt kokku venelastega, kes neid tuuseldasid. Lõpuks muutus prantslaste taandumine paaniliseks põgenemine. 1812. aasta detsembri lõpuks oli Napoleoni armee häving ilmsegle: tagasi üle piiri suutis end võidelda vaid väike osa. · Sai Rahvastelahingus lüüa · Sai Waterloo lahingus lüüa Selgita mõisteid ja isikute ajaloolist tähtsust!
kilpkonnadel, krokodillidel. Imetajad ja linnud on püsisoojased, ja suudavad pikema aja jooksul säilitada sisekeskkonna püsivat temperatuuri. Talvel, kui temperatuur on madal, meie piirkonna taimedel on puhkeperiood. Paljud kõigusoojased varjuvad soojemasse paika või vajuvad talveunne. Nt jäävad talveunne karu ja mäger. Linnud aga võtavad ette lühemaid või pikemaid rändeid. Imetajate ja lindude kaitsekohastumised on seotud kolmaperioodil esineva toidupuudusega. ÖKOLOOGILISE TEGURI TOIMEGRAAFIK (SELETUS, MÕISTED, JOONIS) Ökoloogilised tegurid- organismidele mõju avaldavad keskkonnategurid Elutegevuse aktiivsus 1 Teguri intensiivsus 1. Alumine taluvuslävi- ökoloogilise teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism hukkub 2. Ülemine taluvuslävi- ökoloogilise teguri maksimaalne intensiivsus, millega
Kui lugupidamisest iseenese vastu tehti veel katseid puhtust hoida, siis tähendas iga niisugune katse uusi näljapiinu. 1.5.1 Eluase Eluaset otsitakse sealt, kus korteriüür on kõige odavam, kus roiskvee äravool on kõige viletsam, ühendusteed kõige halvemad, mustust kõige rohkem, vesivarustus kõige puudulikum ja lõpuks, kui jutt on linnadest, valguse- ja õhupuudus kõige suurem. Need ohud on vaeste tervisele möödapääsmatud, kui vaesus on ühendatud toidupuudusega. Selle teeb hirmsamaks veel mõte, et selline vaesus ei ole oma süü läbi tekkinud, see on tööliste vaesus. Töö, mille hinnaga linnatöölised väheseid toiduraase ostavad, kestab ju enamasti nii kaua, et see ületab igasugused piirid. See töö on ainuke võimalus, et elus püsida. Mida ulatuslikum on tootmisvahendite tsentralisatsioon, seda suurem on vastav tööliste koondumine samale pindalale ja järelikult, mida kiirem on kapitalistlik akumulatsioon,
mutatsioone. o Mõõdukas koguses on ultravalgus kasulik, see soodustab naharakkudes D- vitamiini sünteesi. Milline on temperatuuri mõju organismidele? o Kõigusoojaste organismide kehatemperatuur sõltub otseselt väliskeskkonna temperatuurist. o Imetajad ja linnud on püsisoojased. o Taliuinakusse jäävad karu ja mäger. o Püsisoojaste loomade kaitsekohastumused on seotud külmaperioodil esineva toidupuudusega. Kuidas iseloomustada ökoloogilise teguri toimet organismile? o Ökoloogilise teguri intensiivsuse taset, mille alanedes organismi areng seiskub, nimetatakse alumiseks taluvusläveks. o Ökoloogilise teguri intensiivsuse taset, mille tõustes organismi areng peatub, nimetatakse ülemiseks taluvusläveks. o Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda, nimetatakse ökoloogiliseks amplituudiks.
kogustes toimetada. Vili andis 80% kalorinormidest, kui vilja hind tõusis, oli nälg majas Näljas söödi ka inimesi, juurikaid, laipasid jne Viljasaak sõltus kliimast. Kliima muutus soojemaks ja niiskemaks, võrreldes Vanaajaga. Hiliskeskajal muutus ilm põlluharimiseks ebasoodsamaks, külmemaks. 1150-1300 oli soodsaim aeg põlluharimiseks, millele järgnes nn. ,,väike jääaeg", mil kliima jahenes Epideemiad käivad käsikäes toidupuudusega nõrk organism. 1347-1352 suur katkulaine ,,must surm", mis sai alguse Aasiast Katkulaineid puhkes tihti Varakeskajast vähemalt 15 katkuepiteemiat, peale mida see Lääne-Euroopast taandus Levis ka pidalitõbi, Erkotism (tungaltera haigus). Hiliskeskajal hakkas taas katk rohkem levima (1347-52). Kõrkeskajal kolivad inimesed rohkem kokku, tekivad suuremad asulad, paljud külad jäetakse sööti/maha
Nälja ajal võis süüa asju, mida varem ei söödud, minna linna almuseid kerjama. Viljasaak sõltub otseselt kliimast, keskajal muutus kliima mereliseks, soojemaks ja niiskemaks. Alates 14. sajandi algusest muutusid Lääne Euroopas paljud alad kõlbmatuks. Väike jääaeg 14.sajand uusaja algus. 1315 1317 halva ilma periood. Paljudes linnades suri kuni 10% rahvastikust. Ikaldused, loomataudid (nt sõnniku hulk vähenes ja põldu ei saanud väetada). Epideemiad käivad käsikäes toidupuudusega. Katk 1347 1352, mida nimetatakse mustaks surmaks. Katkulained juba hilisantiigi ajal (541.a keiser Justianuse ajal tuli Egiptusest). Pidalitõbised (leepera haiged) paigutati hospidali. Ergotism (Püha Antoniuse palavik) on tunglatera haigus, kui rukkiteras kasvavad seened, mis jäävad vilja sisse ning seda süües tekivad hallutsinatsioonid ja liikmete gangreen. 5 1340 tuli katk Aasiast Krimmi, Kaffasse. 1347 toodi katk Kaffast laevaga Sitsiiliasse ja levis sealt üle Euroopa.
annaabi.ee 
