Inimtegevuse mõju elusloodusele, veerežiimi muutused, kõrbestumine.
Osa
sellest kasvust on võimalik selgitada kasutatava maa suurenemisega, kuid enamus on leidnud
aset tänu ,,Rohelisele Revolutsiooni" tehnoloogiatele, sealhulgas kõrge-saagikusega sortidele,
keemilistele väetistele ja pestitsiididele ning mehhaniseerimisele ning irrigat-sioonile.
Viimase 40 aasta jooksul on leidnud maailmas aset ~700% kasv väetiste kasutamises ning
~70% kasv niisutatud põllumaades.
Ehkki tänapäevane põllumajandus on olnud edukas toiduproduktsiooni suurendamisel, on see
põhjustanud ka ulatuslikku kahju keskkonnale. Näiteks on mitmetes piirkondades väetiste
kasutamise suurendamine alandanud veekvaliteeti. Lisaks sellele, leidub näiteid niisutatud
aladest, mis selle tulemusel on liigselt sooldunud, põhjustades ülemaailmset umbes 1,5
miljoni hektari suurust aastase haritava maa kadu.
Maa kasutamine võib tugevalt häirida ka vee reziime ning jaotumist sademetest niiskus-
kaoks, äravooluks ja põhjaveeks