sotsiaalsetest probleemidest, eelkõige sotsiaalsest kriitikast vaeslaste ja alamkihi inimeste suhtes. See on raamat, mis pani mind mõtlema. Vaeslaste elu oli tol ajal Inglismaal väga raske. Neist ei hoolitud, neid koheldi nagu orje ja kõrgemast klassidest inimesed kasutasid neid oma kasuks ära. Neid vaeseid inimesi koheldi, nagu oleksid nad kõigile koormaks ning pigem taheti neist lahti saada. Siinkohal võib tuua raamatust näite, kus võeti vastu otsus vaestemaja hoolealuste toiduportse vähendada, kuna neile paistis, et vaestemaja oli vaeste jaoks avalik lõbustuspaik, kus nad said iga päev hommiku-, lõuna- ja õhtusööki ning peavarju. Neile anti valida, kas surra aeglaselt vaestemajas nälga või surra kiiresti väljaspool seda. Vaestel ei olnud võimalik muuta oma vaese- staatust, kuna neil ei olnud sõnaõigust ega mingit võimu. Kui inimene oli sündinud vaese-staatusega, pidi ta reeglina ka jääma selleks elu lõpuni.
Peagi kaotas ta selle nimetuse kui ta oma laevaga salaja laevastikust eemaldus ja edasi ida poole purjetas. 10. augustil 1519 alustas Magalhães 5 laevaga: "Trinidad", "San Antonio", "Concepción", "Victoria" ja "Santiago", koos 234 mehega. Magalhãesi lipulaev oli Trinidad. Novembri lõpuks oli eskaader jõudnud Pernambuco kõrgustikuni, 13. detsembril Rio de Janeiro, 24. veebruaril 1520. a. St. Matthew ja 31. märtsil St. Juliani lathe, kus Magalhães käskis toiduportse kõvasti vähendada. 27 päeva läks selleks, et läbida Atlandi ja Vaikse ookeani vaheline ühendus. See nimetati Magalhãesi väinaks. Möödunud lopsakatest Phoenixi, Gilbertija Marshalli saartest maabus Magalhães ainult kahele, Poumotou ja Manihiki saarele. 18. märtsil 1521. aastal ilmusid nähtavale Filipiinid.Edasi mindi Cebu saarele, kus õnnestus saare kuningas Humabon ja mõned tema alamad ristiusku pöörata. Kui naabersaare Mactani pealik nimega Lapu-Lapu ei lubanud end
Peagi kaotas ta selle nimetuse kui ta oma laevaga salaja laevastikust eemaldus ja edasi ida poole purjetas. 10. augustil 1519 alustas Magalhães 5 laevaga: "Trinidad", "San Antonio", "Concepción", "Victoria" ja "Santiago", koos 234 mehega. Magalhãesi lipulaev oli Trinidad. Novembri lõpuks oli eskaader jõudnud Pernambuco kõrgustikuni, 13. detsembril Rio de Janeiro, 24. veebruaril 1520. a. St. Matthew ja 31. märtsil St. Juliani lathe, kus Magalhães käskis toiduportse kõvasti vähendada. 27 päeva läks selleks, et läbida Atlandi ja Vaikse ookeani vaheline ühendus. See nimetati Magalhãesi väinaks. Möödunud lopsakatest Phoenixi, Gilbertija Marshalli saartest maabus Magalhães ainult kahele, Poumotou ja Manihiki saarele. 18. märtsil 1521. aastal ilmusid nähtavale Filipiinid.Edasi mindi Cebu saarele, kus õnnestus saare kuningas Humabon ja mõned tema alamad ristiusku pöörata. Kui naabersaare Mactani pealik nimega Lapu-Lapu ei lubanud end
Loomad küll võitsid, aga olid väsinud ja haavatud. Napoleon oli ennast uue autasuga autasustanud. Sel õhtul hakkasid sead alkoholi jooma, kuigi ka see oli reeglitega keelatud. Käsk muudeti jällegi sigadele sobivaks. Tümpsa ei olnud enam hea tervise juures, aga siiski pingutas ta väga, sest oldi alustatud uue tuuleveski ehitamisega. Tümpsa hakkas pensionit ootama. Vahepeal olid sündinud 31 põrsast. Nende tarvis hakati koolimaja ehitama. Selleks müüdi maha, mis kannatas ja toiduportse vähendati pidevalt. Sead elasid aga hästi ja hakkasid isegi õlut pruulima. Aprillis kuulutati Loomade farm vabariigiks ja valida tuli president. Ainuke kandidaat oli Napoleon. Tümpsa pingutas väga, et enne pensionit piisavalt kive koguda tuuleveskiks, aga ühel hilisel suveõhtul andis ta tervis järele. Tümpsa kukkus maha, tema kopsud olid nõrgaks jäänud. Kuna tal oli ainult üks kuu pensionini olnud, lootis ta, et saab varem pensionile ja Benjamingi lastakse vabaks ja talle seltsiks
annaabi.ee 
