Nimetu
Praegu, pühapäeva hommikul, oli pea kõigil akendel inimesi,
vestiväel mehed olid rinnuli aknalaual ja suitsetasid või hoidsid seal hellalt ja ettevaatlikult väikesi
lapsi püsti. Teistel akendel oli virnas voodiriideid, mõne tagant vilksatas mõne naise salkus pea.
Hõigeldi üle tänava, üks selline hõige otse K. pea kohal kutsus esile üldise naeru. Võrdsel kaugusel
üksteisest oli kogu pika tänava ulatuses väikesi, maapinnast paari trepiastme võrra madalamal
asuvaid toidupoekesi. Sealt käisid naised sisse ja välja või seisid trepil ja lobisesid. Üks
puuviljamüüja, kes akendel olijaile oma kaupa pakkus, oli niisama tähelepanematu kui K. ja pidi
talle oma käruga peaaegu otsa ajama. Samas ajal hakkas üks paremates linnajagudes oma aja ära
teeninud grammofon koledal kombel üürgama. (Teine peatükk, lk 237)
Wirginia Woolf modernistlik metropol (näide)
Proua Dalloway (1925)
annaabi.ee 
