hulka. Vesikirbulisi on Eestis leitud üle 70 liigi. Aerjalalisi, kelle hulka kuuluvad ka sõudikud, aga üle 80 liigi. Vesikirbulised (Cladocera) liiguvad vees hüppeliselt, tagatundlate tõugete abil. Vesikirbu lapik keha on kaetud läbipaistva kojaga, kust ulatuvad välja tagatundlad. Ühe suure silmaga pea on kiivrikujuline. Harjastega rindmikujalgu on viis paari. Rindmikujalgades paiknevatesse lõpuskotikestesse aitavad harjased tuua värsket vett ja toidupalakesi. Nii toimub vesikirbu hingamine ja toitumine. Toiduks on bakterid, ainuraksed, pude ja vetikad. Vesikirbud on lahksugulised loomad, esineb nii emas- kui isasloomi. Emased kannavad mune kaasas selja peal hauderuumis. Vesikirbud reageerivad valgusele (silm), ööseks liiguvad nad veekogus sügavamale, nendega koos liiguvad ka planktontoidulised kalad. Sõudikutel (Cyclops) on piklik hargiga lõppev keha. Liikumisele ja vees hõljumisele aitavad kaasa pikad tundlad, liikumisorganiks on jalad
Lazaro oma vargustega pidevalt vahele. Peale ühte suuremat vahelejäämist oma peremehele ja sellele järgnenud karistust otsustas Lazaro endale uue peremehe otsida. Lazaro leidis endale uueks peremehks preestri, kes oli isegi veel ihnem kui pime vanamees. Kui pimedalt õnnestus veel varastada midagi, siis preestrilt oli see peaaegu võimatu, sest temal oli silmanägemisega kõik korras. Preester andis Lazarole kõige halvemaid toidupalakesi ja neid ka nii vähe, et kõhu täis saamisest ei saanud unistadagi. Lazaro ei julgenud endale uut peremeest ka otsida, sest ta kartis, et uus peremees võib veel hullem sattuda. Preestri juures sai siiski aeg ajalt ka kõhu täis süüa peielauas. Lazarole hakkas inimeste suremine meeldima, sest siis sai kõhu täis süüa peielauas. Ta mõtles vahepeal ise enda surmale, aga endale kätt külge panema ta ei hakanud. Preester elas väga vaga elu nii,
Amööbitaolised rakud Toidu ülejääk antakse edasi käsna kehas liikuvatele amööbitaolistele rakkudele, nemad jaotavad toitained kõikide teiste rakkude vahel. 3. Paljunevad Pungumise teel ja suguliselt. 4. Viburitega rakud püüavad vees hõljuvaid toiduosakesi, nt baktereid, mikroskoopilisi taimi ja loomi, muud orgaanilist hõljumit. Kogu toitu nad ise ära ei kasuta. Veest toitu püüdes toimivad käsnad kui biofiltrid, kurnates veest hõljuvaid toidupalakesi. Nii puhastavad nad vett orgaanilisest hõljumist. 5. Loodusele Jõekäsn suudab puhastada ööpäeva jooksul kolm liitrit vett. 6. Hüdraloomad, karikmeduusid, meriroosid ja korallid. 7. Välimus Kotikujulised veeloomad, keha sees suur õõs, seda ümbritseb kahest rakukihist koosnev rakusein, ühes otsas asub suu . Organeid pole välja arenenud. 8. Kõrverakkud Asuvad kombitsatel ja ka mujal keha pinnal. Nõelab
vaenlase kehasse mürki süstivad. Tähtsus looduses-toiduahelas, elupaigaks väiksematele loomaliikidele, elavad sümbioosis. Tähtsus inimestele-suveniirid, vaatamisväärsus. LIMUSED Kolm tähtsamat rühma: teos, karbid ja peajalgsed. Teod on enamasti taimtoidulised, kuid neid võib olla ka loom- ja segatoidulisi. Suus on tigudel väikeste hambakestega riivitaoline hõõrel. Sellega kraabib ta neelamiseks sobivaid toidupalakesi. Karbid toituvad vees hõljuvatest aineosakestest ja pisiorganismidest, mida pole vaja peenestada. Veega kanduvad pisiloomad, vetikad ja orgaanilise aine osakesed mantliõõnde. Peajalgsed on röövloomad, nende menüüsse kuuluvad näiteks kalad, vähid jt limused. Paljunemine-lahksuguline, emane muneb munad. Ehituse eripärad-pehme kehaga selgrootud loomad, siseorganeid katab õhuke nahakurd, mida nim. mantliks, enamikul liikidel on ka
kolju. Lindude aju on ligi 10 korda suurem kui roomajatel ja sellepärast on nad õppimisvõimelisemad ning reageerivad kiiresti. Kiirel lennul on see väga oluline. Samuti on neil ka seljaaju ja närvid. Linnud orienteeruvad peamiselt nägemise abil (näevad värve). Samuti on hea nende tasakaal. Halvalt on aga arenenud haistmine ja maitsmine. Toitumise alusel jaotatakse linnud röövtoidulisteks ja segatoidulisteks. Toitu haaravad linnud sarvja nokaga. Neelata saavad ainult väikesi toidupalakesi. Lisaks näärmemaole on neil veel magu. Eriti hästi on magu arenenud segatoidulistel lindudel. Selles peenestatakse toiduosakesed sarvestunud maoseinte ja neelatud väikeste kivikeste abil. Lindude organismis seedub toit kiiresti. Nokkneelpugumagulihasmagusooltoruneerudkloaak Vereringeelundkonnas on venoosne ja arteriaalne osa täiesti eraldatud. Kopsuvereringe, kui ka kehavereringe. Nad hingavad kopsudega ja neil on õhukotid. Linnud on lahksugulised
annaabi.ee 
