Linnaelanike arvu suurenemine tähendab seda, et inimestel on vaja aina enam territooriumi, kus elada. Mõni pikaaegne elanik on ehk isegi märganud, kuidas algselt lagedasse linnaossa kerkib aastatega juurde uusi, tihedalt asustatud eluhooneid ja sinna juurde ka sõidu- ja teeradu. Kahjuks tähendab linnastunud alade osakaalu suurenemine seda, et alles jääb vähem ruumi loomadele, mistõttu võime kohata üha sagedamini linnas ekslevaid metsloomi, kes on siia sattunud juhuslikult või tulnud toiduotsinguile. Üks suurimaid murekohti on linnade reostus, millel on mitu vormi: vee-, õhu, valgus- ja mürareostus. Õhureostust kirjeldab linnaõhus sisalduv suur kogus tahma ja tolmu mis kahjustab nii inimeste kui ka linnades tegutsevate loomade ja lindude kopse. Veekogude reostuse eest on vastutavad kodusest majapidamisest ja tööstusest tekkinud heitveed, mis kahjustavad nii linnades kui ka nende lähedaümbruses asuvaid veekogusid. Lisaks
metsavööndi põhjaosas, talviste hulgurännete ajal massiliselt ka lõuna pool kuni Lõuna-Euroopani ja Kesk-Aasiani. Eestis tavaline läbirändaja kevadel ja sügisel, pesitsemas haruharva. Toitumine: Väga ablas lind. Kogu talvepäev kulub toiduotsinguile. Sööb hiiglahulgal marju ja mitmesuguseid teisi vilju, sageli tühjendavad täielikult kogu pihlaka, viirpuu, kadaka, kibuvitsa või mõne muu puu. Osa suurest marjade ja viljade kogusest väljub seedetraktist seedumata ja nii aitab neid levitada. Poegi toidetakse enamasti selgrootutega. Pesitsemine: Metsatundras, taiga okas- ja kasemetsades, alustab maikuus. Vanemad ehitavad koos pesa, enamasti 2..
Imetatakse poegi kuu aega. Pojad iseseisvuvad ja saavad suguküpseks kuue kuu vanuselt. Lagritsad paarituvad põhimõtteliselt kohe peale talveund. Toitumine Segatoiduline, kes ei põlga ära ei taimset ega ka loomset toitu, eelistades nähtavasti loomset. Sööb putukaid ja nende vastseid, tigusid, väiksemaid selgroogseid, linnumune ning taimede seemneid. Sööb meelsasti pähkleid, tammetõrusid, pungasi, putukaid, tigusid, lindude ja hiirte pesapoegasi ning ka mune. Toiduotsinguile siirdub lagrits pimeduse saabudes. Päeva ajal eelistavad nad nagu ööloomad ikka magada. 4 Koht ökosüsteemis Süües ja lõhkudes linnupesi teeb mingil määral neile liikidele kahju. Ise on toiduks endast suurematele röövloomadele ja -lindudele. Madala arvukuse tõttu erilist mõju ei oma. Vaenlased Nagu kõigil pisiimetajatel on ka lagritsatel väga palju vaenlasi. Kõik röövlinnud ja
annaabi.ee 
