paigale, hulkudes talvepoolaastal laialt ringi ning liitudes teiste tihastega segasalkadeks. - 7 Header and footer ; nimi Rohevint Rohevint on varblasest veidi suurem rohekaskollane (isaslind) või hallikaskollane (emaslind) tüseda koonilise nokaga laululind. Vaatamata pisut jässakale kehakujule on rohevindi liigutused osavad ja lend kiire. Rahuliku iseloomu tõttu võib ta õige kaua ühel kohal püsida ja ümbrust silmitseda. Talvises lindude toidumajakeses aga on ta sageli riiakas, tõrjudes sealt eemale oma liigikaaslasi. Rohevint toitub mitmesugustest seemnetest. Rohevindi laul koosneb peamiselt kutsehüüdudest, mis vahelduvad õrnade vileliste, kuristavate häälitsustega. Kuigi rohevint ei ole meil talvitajana haruldane, märkame kevadel tema arvukuse järsku tõusu. Tema arvukus suureneb lõunapoolsematelt aladelt tagasisiirdujate arvel. Pesitsusterritooriumi hõivab rohevint omale juba märtsi lõpul. Varsti algab mäng,
osava ronijana võib puukoristaja ainsana meie lindudest puutüvel, pea ees, alla ronida. Ronimisel ei kasuta ta porri ega rähni kombel saba toetuspunktina, vaid tema imetlusväärne ronimisvõime on tingitud pikkade varvaste ebatavaliselt suurest siruulatusest ning teravaist ja tugevaist küünistest. Puukoristaja lend on enamasti lühimaaline ja lainjas, maas kulgeb ta hüpeldes. Oma erksa ja energilise olemisega meenutab puukoristaja tihaseid, kellega koos ka tihti tegutseb. Toidumajakeses taanduvad tema eest kõik teised linnud. Inimese suhtes ei ole ta arg, kuid säilitab loomupärase ettevaatlikuse - eelistab inimese lähenemisel igaks juhuks puutüve taha peituda. Puukoristajal on kolm laulu, mida kuuldub sulailmaga juba jaanuaris. Üks laul on nn. trillerdus, teine laul on langevalõpulised kõlavad vilistused ja kolmas - huikavad heledad tõusvalõpulised vilistused. Puukoristaja viled on nii lõikavad, et paratamatult tähelepanu köidavad.
annaabi.ee 
