Külastatud aadressil http://www.discoverlife.org/mp/20p?see=I_MWS36267. Discover Life. Külastatud aadressil http://www.discoverlife.org/mp/20q?search=Attelabidae. Forestry images tamme. Külastatud aadressil http://www.lucianabartolini.net/pagina_coleotteri-1.htm. Kim Windmolders. Külastatud aadressil http://www.flickr.com/photos/faunaface/4653884489/?rb=1. Kuresoo, R., Relve, H., & Rohtmets, I. (2001). Eesti elusloodus. Tallinn: Varrak Martin, M. (2004). Lepp loomade toidulauana. Külastatud aadressil http://www.eestiloodus.ee/index.php?id=792 Merivee, E & Remm, H. (1973). Mardikate määraja. Tallinn: Valgus. Paju keerukärsakas. Külastatud aadressil http://wanda.uef.fi/biologia/nyman/InsectsOnBirchLeaftiers.htm. Paju keerukärsakas. Külastatud aadressil http://aramel.free.fr/INSECTES11-70.shtml. Punane keerukärsakas. Külastatud aadressil http://aramel.free.fr/INSECTES11-70.shtml. Paju keerukärsakas. Külastatud aadressil http://aramel
31 miljoni! Sügiseti kordub sama loodusime Matsalus uuesti, seekord väiksema lindude hulgaga ja vastupidises suunas. Miks eelistavad nii paljud läbirändavad linnud Matsalusse tulla ja siia ka mõneks ajaks paigale jääda? Neil on vaja end kurnaval rändeteel ajuti kosutada. Matsalu sobib vahejaamaks suurepäraselt. Siin jätkub vaheldusrikkaid lahesoppe, rannakääre ja avatud rohumaid. Tigale tulijale leidub paik, kus puhata ja süüa. Toidulauana on paljudele linnuliikidele äärmiselt peibutavad siinsed rohumaad. Matsalus on need Lääne-Eesti avaraimad. Eriti tähelepanuväärsed on ranna-ja lamminiidud. Rannaniidud on loodusteaduslikult huvitavad selle poolest et on tekkinud looduslikul teel. Kui peaaegu kõik muud Eestis leiduvad niidud on loonud inimene, siis see mereäärne rohumaa on kujunenud maismaa kerkimise tõttu. Väga aeglaselt kuid kindlalt vabaneb mere alt aasta-aastalt juurde uut maad
annaabi.ee 
