kindlustamisega. Analüüsi käigus selgus, et siseriiklikes arvestustes on võimalik edaspidi need näitajad ühitada. Kasutusele jäid mõlemad terminid — elatusmiinimum ja absoluutse vaesuse piir—, mida arvutatakse ühtse metoodika järgi ja millel on üks ja sama väärtus. Elatusmiinimumi ehk absoluutse vaesuse piiri arvutamisel käsitletakse sarnaselt eelmise elatusmiinimumi metoodikaga kolme kulukomponenti: toidukulutused, eluasemekulutused ja individuaalsed mittetoidukulutused. Uuendatud metoodikat kasutades selgus, et 2004. aastal oli leibkondade absoluutse vaesuse määr pisut (ligi protsendi võrra) suurem kui varasema metoodika järgi arvutatult — ligi 15% leibkondadest pidi tulema toime liikme kohta väiksema sissetulekuga kui seda oli uus absoluutse vaesusepiir. Neis leibkondades elas 16% kõigist leibkonnaliikmetest ning iga viies laps. Viimase kolme aasta võrdluses (joonis 2
üldist aksepteeritud ja soovitud taset. *keskmine sissetulek *2010 a. Elas suhtelises vaesuses 17.5% eesti elanikkonnast. *ekvalantssissetulek oli väiksem kui 280 eurot. *Inimesed võivad kogeda end suhteliselt vaestena ka siis, kui nad ei kannata puuduse all, kuid samas elavad teised inimesed märkimisväärselt jõukamalt. Elatusmiinimum Inimesele vajaliku elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab tööjõu säilitamist ja taastamist. Arvutamine: 1) Toidukulutused 2) Eluaseme kulud 3) Individuaalsed mittetoidu kulutused 2011. aastal 186,26 Toimetulekutoetus Riigi rahaline abi puuduses inimestele. Maksab kohalik omavalitsus riigieelarvelistest vahenditest. Toetust on õigus saada üksi elaval isikul või leibkonnal, kelle kuu sissetulek pärast eluruumi alaliste kulude maha arvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. (Esimene pereliige 76,70, iga järgnev 61,63) Sotsiaalne tõrjutus ja selle põhjused
Suhteline- olukord, kus elamustingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset, või alla 60% leibkonna liikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. Absoluutne- seisund, kus inimene jääb allapoole teatud minimaalset taset. Piiri määramine on riigi poliitiline otsus. 32. Mis on elatusmiinimum ja kui suur see Eestis on? Elatusmiinimum on inimesele vajaliku elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab tööjõu säilitamist ja taastamist. Arvutamisel 3 komponenti- toidukulutused, eluasemekulutused, individuaalsed mittetoidukulutused. Eestis 2011. a. Seisuga 186,26 33. Mis on sotsiaalne tõrjutus ning selle põhjused? Sotsiaalse kihistumise tagajärg, mis paratamatult omistab alamklasside tõrjutud staatuse. Teatud indiviidide ja gruppide sotsiaalne eraldumine tulenevalt mingitest olulistest sotsiaalprobleemidest. Põhjuseks võib olla töötus, vaesus, elupiirkonnast tulenev eraldatus. 34. Millised on peamised võimu ressursid? Ainelised- omand ja kapital
Näiteks jõusaalis käimise põhjused : 34% üldtreening 19% treenivad lihaseid 25 10% lõõgastuvad 37% langetavad kaalu Analüüs on kogutud andmete korrastamine või neile formeeritud kuju andmine, sellisel viisil, et nad saavad mingi tähenduse. Kuidas teha ankeeti ja korraldada küsitlust? Küsitlusülesande püstitus. Küsitluse eesmärk. Enamasti on soovitav eesmärk sõnastada suhteliselt lihtsa küsimusena või küsimuste seeriana, näiteks ,, Millised on tartlaste toidukulutused nädala vältel ja kuidas nad jagunevad erinevate toidukaupade vahel?" või ,, Kuidas võtsid vaatajad vastu uuslavastuse ja mis mõjustas sellele antud hinnanguid?" või ,, Missugused oleksid elukutsevaliku eelistused tänastel 40-50 aastastel kui neil oleks võimalik langetada edasiõppimise otsus täna?" Uuritav üldkogum populatsioon, kelle / mille kohta soovitakse järeldusi teha. Näiteks tartlased; esietenduse külastajad; praegu 40-50 aastased Eesti elanikud.
annaabi.ee 
